............................... 4 MEETOD I............................................................................................................................................... 5 MEETOD II............................................................................................................................................. 6 MEETOD III............................................................................................................................................ 7 KESKMAAJOOKSU TREENINGUMEETODITE ALUSED............................................................... 8 TREENINGUMEETODITE METOODIKA......................................................................................... 10 MEETOD I............................................................................................................................................. 10 Meetod II.........................................................................................................................
Karl Mändla 10.e Kergejõustik koosneb paljudest aladest, mis nõuavad erinevaid füüsilisi omadusi. Jooks on enamike spordialade alus, ega nõua erilisi tingimusi ja vahendeid. Võistlusdistantsi pikkuselt jaguneb jooks kiirjooksuks, keskmaajooksuks ja pikamaajooksuks. Jooksu distantsipikkusega kuni 400m nimetatakse kiirjooksuks ehk sprindiks ning selle harrastajad on sprinterid. Distants üle 400m kuni 3000m on keskmaajooks ning distantse üle 3000m nimetatakse pikamaajooksuks. Keskmaajooksu harrastajad on mailerid ja pikamaajooksu harrastajad staierid. 3000 meetri jooks kestab 7,5 400 meetrist staadioni ringi. Selle distantsi maailmarekord, tulemusega 7:20.67, kuulub keenialasele Daniel Komenile. Talle kuulub ka 3000m maailmarekord sisetingmustes, tulemusega 7:24.90. Eesti rekord 3000m jooksus kuulub ajaga 7,48,94 Toomas Turbile, mille ta püstitas 29. Juulil 1981 aastal Budapestis. 3000m jookstakse ka takistusrajal, 3000m takistusjooksu maailmarekord ajaga 7:53
Igal kevadel olid riigikaitse õppused. Kümme päeva olime Tondil, Tondi kasarmus. Ühel korral käis Laidoner koguni külas. Nendel päevadel oli riviõppus ja laskmine. Laskmine oli nõutud riigikaitses ja vajalik distsipliin, mida me pidime palju harjutama, mitte aga kuulidega, vaid nõelseadeldisega, täpselt sihtides. Selle järgi sai hinde. 5.Millised olid Teie hobid? Hobiks kujunes sport. Tuntud olid Eesti maadlejad. Ma harrastasin maadlust ja keskmaajooksu. Mul oli suur maadluseeskuju: minu vanaema vend Mihkel Müller, kes elas Helsingis. Kui tema käis Eestis, siis õhutas ta poisse maadlema ja õpetas neile võtteid. Tallinnas, keskkooli ajal, käisin maadluskursustel, kus olid tuntud treenerid Kullissaar ja Kursmann. Kursmann oli 32 Eesti maadluskoondise peatreener tol ajal, kui Berliini olümpiale mindi. Käisin siis ka
annaabi.ee 
