perioodil. Eelviikingi- ja viikigiaegsete asulate ja linnuste luumaterjalis torkab kohati silma hobuseluude rohkus. Lõuna-Eestis näib olevat suur tähtsus seakasvatusel. Hilisrauaajal on hobuseluude osatähtsus enamikus uuritud piirkondades suhteliselt väike. Keskaegsetes materjalides sõltub erinevate loomaliikide osatähtsus suurel määral sellest, kas tegemist on linnaga või asulaga. Asulates on tavaliselt ülekaalus veiseluud. Äärelinnade luumaterjal sarnaneb asulate omaga. Kesklinnade luumaterjalides domineerivad sageli sealuud (Lõugas jt 2004). 1873-1943 aastate paiku mäletati veel aegu, mil karjakopleid ja kultuurheinamaid peaaegu polnudki, eriti metsakarjamaadel ohustasid kariloomi metsakiskjad. Sellel ajal leidus rahvatraditsioonis mitmeid kujutlusi ja uskumusi. Näiteks valmistati vastla- või tuhkapäeval metsik. Metsik oli õlest tehtud inimene, millel olid ka riided seljas. See pidi olema
edukad olnud. 2009. aastal vähenes reisijate vedu nii majanduskriisi kui ka tihenenud konkurentsi tõttu. Siiski on Eesti lennufirmad kokku oma osakaalu reisijateveos viimasel ajal suurendanud. Suurim lennujaam on Tallinnas, kuid rahvusvahelisi lende on tehtud ka Tartusse ja Pärnusse. Lennuühendus Tallinna ja Helsingi vahel toimib hästi. Paraku piirab uute lennuühenduste teket teiste Eesti ja Soome linnade vahel nende majanduslik tasuvus. Taasavatud kopteriühendus Tallinna ja Helsingi kesklinnade vahel ei integreeri märkimisväärselt ainult kaht pealinna, vaid aitab oluliselt kaasa ka riikide äri- ja majandustegevuse sulandumisele. Kaaluda võiks ka kopteriühendust pealinnade lennujaamade vahel, mis hoiaks oluliselt kokku nende inimeste aega, kes jätkavad oma reisi lennukiga. Suur osa kaubavedudest tehakse autodega, eriti Eesti-siseselt, kuna vahemaad on suhteliselt väikesed. Reisijavedu toimub põhiliselt bussidega, rahvusvahelised liinid
annaabi.ee 
