1: Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas. 2: Külmatunne pärast ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele
a tehti osoonimõõtmisi, siis osooni vähenemine stratosfääris oli nii tugev, et teadlased arvasid, et nende instrumendid ei ole korras. Ehitati uued riistad ja pandi tööle ning kui need kinnitasid mõned kuud hiljem eelnevaid mõõtmisi, tunnistati, et osooni vähenemine on tõepoolest aset leidnud.12 Osoonikadu pole piirdunud vaid Antarktikaga, peaaegu samal ajal saadi esimesed kindlad tõendid selle kohta, et osooni vähenemine on toimunud ka tihedalt rahvastatud põhjapoolkera kesklaiustel. Kuid erinevalt äkilisest ja peaaegu täielikust osooni kadumisest Antarktikas teatud kõrgustel, osoonikadu kesklaiustel on palju väiksem ja palju aeglasem ainult mõned %-d aastas. Kuid see on siiski vägagi murettekitav trend ja on seetõttu intesiivse teadusliku uurimise objekt tänapäeval.13 10 http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/facts/hole.html 11 https://www.uow.edu.au/~sharonb/HoleStory/intro/intro3.html 12 http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/osoon.pdf 13
Kui temperatuur tõuseb, lõpeb ka osooni lõhkumine. Piisavalt tõusnud temperatuur lõhub polaarpöörise ning hajutab pilved, mistõttu kloori radikaalid seotakse ning osoon hakkab taastuma (vanLoon, Duffy, 2011). Sarnase stsenaariumi alusel kujuneb ka Arktika osooniauk. Kuna nende osooniaukude kujunemisel on oluline roll madalal temperatuuril sõltub osooniaugu suurus suuresti stratosfääri temperatuurist. Stratosfääri alumiste kihtide keskmine temperatuur on aga nii kesklaiustel kui eriti polaarlaiustel viimaste kümnendite vältel langenud (Eerme, 2005). Seega polaar stratosfääri pilvede esinemise sageduse kasv võib viia osooniaukude ulatuse ning esinemissageduse kasvuni. Samas ei tohi siiski unustada, et osooniaukude tekke tegur pole ainult madal temperatuur, vaid ka osoonikihi lõhkumist põhjustavate ühendite sisaldus atmosfääris. Põhjus, miks enne 1980. aastaid Antarktika kohal osooniauke ei tekkinud, pole mitte liiga kõrge temperatuur, vaid
• sooja frondi korral hõre soe õhk liigub tihedama külma õhu peale • külma frondi korral tihe külm õhk tungib hõredama sooja õhu alla sunnib sooja õhu üles kerkima 3) Madalrõhuala- õhk kerkib 4) Ortograafilised sademed (õhu tõus, jahtumine, kondenseerumine ja sademete teke) mäestiku tuulepealsel nõlval. Vastasnõlvale(tuulealune nõlv) jõuab kuiv ja soe õhk Pilvisus maakeral. Suur ekvaatori lähedal ja kesklaiustel;väike- subtroopikas ja polaaraladel Veeringe- vee katkematu ringkäik looduses, veeringet hoiab käigus päikeseenergia. Veeringe osad: atmosfäär, ookean, maismaa. Peamised protsessid: aurimine, kondenseerumine, sademed, jõgede äravool Udude liigid: 1. Kiirguslikud udud-õhk jahtub (kiirguslikult) kastepunktini, selle tagajärjel õhus olev veeaur kondenseerub, õhku tekivad udupiisad. Õhu horisontaalset ümberpaiknemist(advektsiooni) ei toimu
annaabi.ee 
