kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934. aastani oli keskkool viieklassiline ning koosnes alam- ja ülemastmest. Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharusse. Haritlaste üleproduktsioon tõstis 1933.a. päevakorda Eesti koolisüsteemi reformimise vajaduse. Tartu Ülikooli kirjas haridusministeeriumile soovitati katsete sisseviimist üleminekul algkoolist keskkooli, eksameid keskkooliklasside lõpetamisel ja ülikooli sisseastumisel. Vajalikuks peeti kahetüübilise keskhariduse kehtestamist, kolmeklassiline reaalkool pidi andma ettevalmistuse tegelikuks eluks ja kuueklassiline gümnaasium ülikoolis edasiõppimiseks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite kord. Hakati korraldama ka vastuvõtueksameid. Haridusministeeriumi korraldus määras kindlaks ka õpilaste vanuse: ülemiseks vanusepiiriks 1.kl. astujatele progümnaasiumis 14 aastat, reaalkoolis
Foto 4. 7. klassi pilt. Teises reas vasakult kolmas Erna Lebreht. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1949. aastal oli vastu võetud seadus, millega muudeti põhiharidus (7 klassi) kohustuslikuks.8 8 Eesti inimarengu aruanne 1999, lk 86 http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/1999/EIA99est.pdf 12 Pärast II maailmasõda kehtestati kõrgkoolide üliõpilastele, tehnikumide ja keskkooliklasside õpilastele õppemaks, mis oli ligikaudu võrdne üliõpilase kuu stipendiumiga.9 Erna astus 1950. aastal Jõhvi I Keskooli 8. klassi. Foto 5. Jõhvi I Keskkool. Pildistatud 1951. aastal. Fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Foto 6. 8. klassi pilt. Esimeses reas vasakult kolmas Erna Lebreht.Teises reas paremalt esimene klassijuhataja Ene Saar. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 9 Eesti inimarengu aruanne 1999, lk 86 http://lin2.tlu
annaabi.ee 
