tõusnud ca 30%. Samal ajal on need püsinud samad või isegi vähenenud kutse- ja kõrgharidussektoris. Eelkõige on see seletatav õpilaste-üliõpilaste arvu tõusuga nimetatud sektoris, rahastamisskeem pole sellele järele jõudnud. Piiratud ressursside juures on paljude riikide teadlik valik pigem suurendada alus- ja alghariduse finantseerimist kui toetada massilist kõrgharidust. Keskeltläbi 15% on kulutused suuremad kutsekoolidele, võrreldes üldhariduslike keskkoolidega. Silma paistavad traditsiooniliselt tugeva kutseharidusega riigid Saksamaa, Austria, Holland, Sveits, kus toetatakse duaalsel süsteemil põhinevaid õpipoisiprogramme. Eraõppeasutuste osatähtsus on endiselt suurem gümnaasiumiastmes (20% õpilastest), väiksem põhi- ja algkoolides (vastavalt 15% ja 11%). 9
• Kõrghariduses laienes tehnikaspetsialistide koolitus. 1970ndate alguseks oli viidud lõpule üleminek üldisele 8-klassilisele haridusele. Keskeri- ja kõrgharidus olid saanud massiliseks. • 1980ndatel oli Eestis sõjaeelsest ajast 11 korda rohkem kõrgharidusega inimesi. 79% elanikkonnast omas kesk- või kõrgharidust. • Titma ja Kenkmann (1988): Üldhariduskool oli esindatud 3-klassiliste algkoolide, 8-klassiliste koolide ja keskkoolidega. Esimesed ühendati majanduslikel põhjustel, veidi vähenes ka maal asunud 8-klassiliste koolide arvukus. 1980ndatel avati siiski maal uusi 8- klassilisi koole. • 70/80ndate vahetusel omandas ligi 80% õpilasest üldhariduse keskkoolis. 1970ndate jooksul asetleidnud üldisele keskharidusele ülemineku jooksul suurenes selle koolitüübi lõpetajate arv kahekordseks.
annaabi.ee 
