5 KOKKUVÕTE Eesti hobuse päritoluks loetakse eelkõige seda,et ta võis seguneda siinnse metshobusega, kuid hobuse indeksite võtmine ja mõõtmine ei anna õigeid vastuseid, et saaks uurimust lõpuni viia. Sobib väga hästi erinevaks tööks, sest tal on jõudu isegi kui tema eest hoolitsetakse pahasti ja sööta napib. Hobune on alati energiline ja valmis tegema kõik ning oskab harjuda uue keskkonnnaga kiiresti. Seepärast tuleks eesti hobust hoida, ning hoolitseda ja arendada seda tõugu. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1.Bellegarde, A. (1940). Eesti hobune. Tallinn: Loodus. 155 lk. 2.Dobrinin, V. P., Kalinin, V. I., Stepanov, I. N., Jakovlev, A. A. (1955). Hobusekasvatus. Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 456 lk. 3.Maurig, H. (1988). Hobuse kasvatus ja ratsasport
· Siseõhu temp · Õhu liikumise kiirus · Ümbritsevate pindade keskmine temp · Õhu suhteline niiskus · Liikuvuse aktiivsus · Riietus Õhu kvaliteet sõltub saasteainete määrast, mis võivad olla inimesele ohtlikud ja ärritavad. Võivad olla tahked ja gaasilised osakesed. See eristumine on oluline kuna nende moodustumine ja käitumine on erinev. Tahkeid osakesi on lihtsam filtreerida. Inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnnaga ja soojuslik tasakaal. Joon 12lk3. Kui inimese keha temp on kõrgem ümbritseva keskkonna temp-st ssinimene loovutab temperatuuri ja vastupidi. Soojus kantakse üle konvektsiooni teel õhule. Kiirguse teel. Aurustumise teel.mida kuivem on õhk seda rohkem aurustub niiskust. Ilmne soojus(tajutav seadus) Soojustasakaal- inimese kehatemp norm tasandil hoidmiseks, selleks peab organismis valitsema soojuslik tasakaal qtoodetud=qära antud
annaabi.ee 
