1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate looduvarade bilanssi. 3.Meetod lähtub mitmest lihtsustavast eeldusest, mistõttu alahinnatakse inimeste mõju keskkonnale. Ökojalajälje standard Californias asuv Global Footprint Network on peamine jalajälje meetodit arendav asutus maailmas. Nemad on loonud ökoloogilise jalajälje standardi, mis annab arvepidamise üldpõhipõtted ja arvutusjuhised.
Riigimetsast uuendusraieteks müüdud kasvava metsa raieõiguse tasu 26 15 Riigimetsa majandaja uuendusraietest saadud metsamaterjali müügist laekunud raha 26 15 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 KESKKONNAÕIGUSE ALUSED 29. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus ja ajalooline areng Õigusharusse kuuluvad üldisemad õigusaktid, mis spetsiifilisematesse harudesse ei mahu, kuid on ometi rohkemal või vähemal määral keskkonnavaldkonnaga seotud. Ühtlasi sisalduvad õigusharus keskkonnaalased rahvusvahelised lepped. Klassikaline positivistlik õigus: Naabrite vaheliste probleemide lahendamine Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus Keskkonna kui väärtuse kaitse Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil (konventsioonid) Keskkond kui ühine pärand ja mure Üldiseloomustus:
annaabi.ee 
