Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"keskkonnavaenulikud" - 5 õppematerjali

Eesti Keskkonnaühenduste Koda
34
pptx

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Keskkonnaühenduste Koda EKO EKO • Asukoht: Narva mnt 27, Tallinn • Loodi 2002. aastal • Kotta kuulub 9 keskkonnavälist keskkonnaühendust • Liikmed: - Valitsusevälised sihtasutused - Mittetulundusühingud Miks loodi? • Võideldi Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda süvasadama rajamise vastu (haruldaste kirjuhahkade talvituspaik) • Eestis üha jätkuvad illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seavad ohtu metsaelustiku säilimise. EKO eesmärk • Keskkonnaühenduste tegevuse kooskõlastamine ja seeläbi keskkonnakaitse eesmärkide täitmine • Eesti metsandus-, põllumajandus- ja energiapoliitika ning planeeringute keskkonnasõbralikumaks muutmine • Eesti-sisene ja rahvusvaheline keskkonnapoliitika • Planeeringud- ja arendusobjektid – kohalikud, üleriigilised, rahvusvahelised • Keskkonda mõjutavate tegevuste rahastamine

Loodus → Keskkonna kaitse
2 allalaadimist
Kütused
1
docx

Kütused

; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5

Keemia → Keemia
65 allalaadimist
Kütused
2
docx

Kütused

petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. 2. Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? Keroseen, mida kasutatakse lambiõlina. 3. Millised on tuntuma naftamaad?

Keemia → Orgaaniline keemia
9 allalaadimist
Energiaressursid
7
odt

Energiaressursid

ükskord lõppebki otsa, siis on vähemalt mingisugunegi varuvariant olemas ja ma olen kindel, et on veel paremad varuvariandid olemas, millest meie, tavainimesed ei teagi. Taastuvate energiate kogusumma peaks ju tegelikult olema piisavalt suur, et katta fossiilkütuste osa. Tuleb ainult kasutada natuke nutikust ja võib-olla ongi need probleemid väga lihtsasti lahendatavad. Fossiilkütused ongi ju tegelikult väga keskkonnavaenulikud, kuna nende põletamisel eraldub atmosfääri halbu gaase. Parem oleks kui teadlased leiaksid mingi lahenduse, et ei peaks enam kasutama fossiilkütuseid. Kui seda suudetakse, algab uus ajastu ja ma olen kindel, et kõvasti rohelisem ajastu. 6 Kasutatud kirjandus: http://puhaselu.blogspot.com/2009/08/nafta-ja-muud-fossiilkutused.html http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Globaliseerumine-
12
odt

Globaliseerumine.

(Parts, E. 2012) 1.2. GLOBALISEERUMISE NEGATIIVSED ASPEKTID Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides ­ MNC-d, kus on minimaalne palk, pikad tööpäevad, halvad töötingimused aga müügihind on kõrge. Teiseks, farmerite tulude kasv versus näljahäda ­ vaese riigi farmerid müüvad toodangu kõrgema hinna ees rikastesse riikidesse, kuid nälgivad need kes on väiksema maksevõimega. (Parts, E. 2012) Keskkonnamõjud vaestes riikides ­ MNS-de keskkonnavaenulikud tootmisviisid, kuna vaestes riikides on vastav regulatsioon nõrk, selle vastu ei protestita kuna võib kaotada investeeringud. Sotsiaalsed rahutused ­ rikaste ja vaeste tuluerinevuste kasv, massimigratsioon nõrgestab sihtriike, haritud inimeste äravool vaestest riikidest, ebavõrdsus ja ebaõiglus, mille kaasneb terrorismiohu tõus.(Parts, E. 2012) 2. GLOBALISEERUMISE TUNNUSED 1.1. Majandus

Ühiskond → Ühiskond
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun