on ellu kutsunud Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi algatus COPERNICUS. Kolm komponenti kaugseire, in situ vaatlused ja mudelid on sealgi esindatud suhteliselt võrdse kaaluga. Eesti teadlased on aktiivsed nii MyOcean liinis kui ka laiemalt. Kasutatud kirjandus [1] Peterson, U., Eerme K., Lang M., Nilson T., Kuusk A., Väljataga K. (2014) ,,Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses." Kaugseire Eestis 2014, lk 8 [2] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 12 Kättesaadav: http://euroakadeemia.ee/materjalid/KU-meetodid-12.pdf [3] Elken J. (2013) ,,Kosmosest merele vaadates ehk mida sealt on näha ja mis on peidetud." Horisont nr 3, 1967 2015. [4] Ibid [5] Kutser T. (2011) ,,Riikliku keskkonnaseire mereseire allprogrammi rannikumere kaugseire alaprogrammi aruanne 2011", TÜ Eesti Mereinstituut. [6] Vahtmäe E., Kutser T., (2014) ,,Vee sügavuse ja merepõhja tüüpide kaardistamine optiliselt
Tagamaks jätkusuutlikku arengut on vaja mõõta ja seejärel vähendada ressursikasutust. Keskkonna hoidmine ja ressurssidega arvestamine aitab meil paremini väärtustada ja kaitsta loodust, selline tegevus annab meile kõigile kasu. Kuna hetkel ei ole veel kindlaid reegleid ja norme kuidas peab keskkonnaaruannet koostama, siis on paljud ettevõtted ja inimesed kasutusele võtnud ,,Ökoloogilise jalajälje" ja sellest lähtuva keskkonnauuringu. Minu ökoloogiline jalajälg on kokku 9,8173 ha-aastat, millest suurema osa moodustab transport. Seda on liiga palju ja üritan kulutada vähem energiat nii elekti kui ka soojus, kui ka transpordi vahendeid valida näiteks kasutada rohkem jalgratast või ühistransporte. Eelnevale lähtudes saan ma nii mõndagi teha, et hoida keskkonda puhtamana ning ressurssidel lasta pigem kasvada, kui neid pidevalt tarbida. Säästev keskkonda suhtumine aitab meil kõigil
annaabi.ee 
