ta meid tundub ümbritsevat? Mina ei asu meelelises erinevad asjad. Teisisõnu: tulemus ei ole kummagi kaoses, kuidas me saime maailma, kus me oleme? allika moodi. Meil on 2 mehhanismi, mis töötlevad Psüühiline nähtus pole meelelises kaoses. Meie NS sama asja kohta infot, siis tõlkimisel ühest infost teise jaoks pole ta selline. muutub see informatsioon. Same tulemuse, mis pole Teiselt poolt, nagu ka keskkonnateooriast nägime, kummagi allika moodi. Keel on mõeldud siin ühtse kuidas me teame maailmast, millele meil meeli pole? mehhanismina. Eriti mittemõjuv keskkond? Meil on organid, mis siin on kaks infotöötlusmehhanismi, mis on seotud aitavad mittemeeleorganitel näha. Kuidas saada sama kirjeldatava välise nähtuse kaudu meeleline infotöötluse asjadega üle mittemeelelisest. Selleks et uudne teadmine tekib, tuleb aktsepteerida, et
Närviimpulss on elektrokeemiline. Neid on vähe ning annavad võimaluse kogeda maailma kogu tema rikkuses. * Meeled mitte ainult ei lammuta, nad eksitavad ka. Mõtleme kahele probleemile. Ühelt poolt kuidas kaosest kujuneb korrapärane ja stabiilne maailm, nagu ta meid tundub ümbritsevat? Mina ei asu meelelises kaoses, kuidas me saime maailma, kus me oleme? Psüühiline nähtus pole meelelises kaoses. Meie NS jaoks pole ta selline. Teiselt poolt, nagu ka keskkonnateooriast nägime, kuidas me teame maailmast, millele meil meeli pole? Eriti mittemõjuv keskkond? Meil on organid, mis aitavad mittemeeleorganitel näha. Kuidas saada meeleline infotöötluse asjadega üle mittemeelelisest. Keel on meeleline nähtus. Teadmiste saamine katse- eksituse meetodil on siin absurdne- liiga palju variante situatsiooni lahendamiseks. Eriti eriline probleem: meil pole meelt omaenda Minale. Kuidas ma tean, et on minu Mina? Ainuke
annaabi.ee 
