....................................................................................10 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................11 2 1. SISSEJUHATUS Eesti on üks väheseid riike kus metsamajandamine on reaalselt tulu sisse toov tegevus. Metsade majandamisega saab säilitada ja parandada puistute tootlikkust ja metsaökosüsteemide pakutavaid keskkonnateenuseid. Selleks peab metsakorraldus ja metsapoliitika põhinema ainult kvaliteetsele takseerandmestikuleja seirele (Lang ja Arumäe 2014). Laserskannerite kasutuselevõtmise alguseks võib lugeda aastat 1958, kui kaks teadlast – Charles Townes ja Arthur Schawlow – avastasid potentsiaalse mõõtmisvõimaluse kitsa monokromaatilise kiire täpsel suunamisel pikkade vahemaade taha (Heritage ja Large 2009). Laserskannerite jaoks on kasutuses kaks eraldi akronüümi, milleks on LADAR ja LIDAR.
fossiilsetesse kütustesse või tehislikult patareidesse või sooja vee säilititesse, kuid energiavaruks on ikkagi Päike. Meie päikeseenergia tarbimine ei mõjuta tema varu. Keskkonnavarud (environmental resources) on sellised, mida ei saa osadeks jaotada. Nt ökosüsteem või osoonikiht või atmosfääri alumine kiht ei ole osadeks jaotatavad nagu nt vasemaak või põlevkivi. Uurida saab nende kvaliteeti, aga mitte kvantiteeti. Keskkonnavarud pakuvad keskkonnateenuseid. Need teenused omakorda võivad olla väga erinevad, nt elutegevust toetavatest või lausa võimaldavatest kuni esteetilist naudingut pakkuvateni. Mõned loodusvarad on sellised,mis sobivad nii ühte kui teise kategooriasse. Nt puude kui taastuv loodusvara ja samas ökosüsteemi osa (st mets keskkonnarvaruna). Loomulikult on ka teistsuguseid loodusvarade liigitamise võimalusi, kuid ülalesitatu mõjutab ökonoomilise lähenemisviisi valikut. Erinevat liiki loodusvarade kasutamisega
annaabi.ee 
