minu peas alates ülikooli astumisest. Otsin pidevalt võimalusi enesetäienduseks, mistõttu olen varasemaltki osalenud erialaga seotud projektides. Viimase neist veetsin Tuneesias vabatahtlikuna erinevate keskkonnateemade üle arutledes. Seal veedetud aeg pani mind ümber hindama seniseid väärtusi ning suurendas õpihimu veelgi. Arendada oma oskusi ja teadmisi välisülikoolis õppides, on minu jaoks midagi uut ja põnevat. Mind huvitab kuidas käsitletakse keskkonnateemasid välisülikoolis ning millised on inimeste seisukohad Eestiga võrreldes. Nagu on öelnud Ameerika kirjanik ja proffessor J.A. Shedd:" Sadamas on laev kindlas kohas, kuid mitte selleks ei ehitata laevu". Võõras riik, kultuur ja inimesed- kõik selleks, et mugavustsoonist välja astuda ning end paremini tundma õppida. Minu välisülikooli valik ei ole uisapäisa tehtud. Hispaania keel ja kultuur on mind alati paelunud. Alustades plikatirtsuna hispaaniakeelsetele lauludele, ise
kujundavad tänase ja ka tuleviku. (Aichi-Nagoya jätkusuutlikku.., 2014) Esseeks valmistudes ja kursuse jooksul materjale otsides leidsin ennast tõdemuselt, et tegelikult on jätkusuutliku arengu teemalist õppematerjali, koolitusi ja projekte üsnagi palju. Näiteks õpetaja käsiraamatus ,, Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni" jagatakse soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid. Õppematerjal pakub võimalusi dilemmade 2 lahendamise harjutamiseks (Relve, 2013). Koolitundide välisel ajal saab innustada ja suunata õpilaste osalemist mitmesugustes huvialakoolides, projektides. Samuti on õpilastel võimalik osaleda erinevate loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töös. Koolis kujundatud säästva arengu alased hoiakud mõjutavad õpilase lähikonda
annaabi.ee 
