Keskkonnateemalised uudised 13.09-29.09.13 13.September: Riik taastab lähiaastatel 2500 hektarit loopealseid Keskkonnaministeerium kavatseb aastatel 2014-2019 taastada 2500 hektari ulatuses kinnikasvanud loopealseid, millest suurem osa asub Saare- ja Hiiumaal. Loopealse taastamiseks on tarvis harvendada sinna kasvanud puud ja eemaldada võsa. 15.September: Läänemere põhja maetud keemiarelv on mõjutanud kalade arengut Gotlandi sopis on 8 000 keemilist mürsku ja raketti, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Keemiarelva matmiskohast on avastatud mürgitatud ning veidralt arenenud kalu. 16.September: Venemaal süttis tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aast...
Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: · Avaliku elu tegelased · Eksperdid · Tavalised inimesed · Kaitsetud inimesed (lapsed, vaimse ja füüsilise puudega inimesed jt) Ekspert Oma ala asjatundja, kelle poole ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist ehk eksperthinnangut. Näiteks majandus- ja keskkonnateemalised lood võivad olla väga pinnapealsed, kui ajakirjanik ei tunne teemat piisavalt. Tavalised inimesed Satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmustega seotud inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks. Nt Liis Haavel, Vändra Aveli. Kaitsetud inimesed Neid on võimalik küsimustega suunata nii, et nad hakkavad rääkima sellest, mida pole olnudki
võimupositsioonil olijatele motivatsioon midagi muuta, kuna tekib hirm populaarsuse ning seeläbi positsiooni kaotamise ees. Kui seda aga ei juhtuks, jäävad vajalikud muutused olemata, kuna omakasust ning olemasoleva süsteemi mugavustest loobuda ei soovita. Põnev oli ka lugeda, millistel teemadel peamised protestid toimuvad. Aktiivsete ning ohtlike kliimamuutuste ning Greta Thunbergi Fridays For Future valguses arvasin, et just keskkonnateemalised meeleavaldused kõige sagedasemad on. Siiski olid need 15% registreeritud aktsioonidest teisel kohal. Üle veerandi aga moodustasid hoopis protestid Ukrainas toimuva sõja vastu. Siinkohal oleks soovinud ehk rohkem taustalugu või natuke pikemat lahtiseletamist või teoretiseerimist selle üle, miks just neid proteste enim on, kuna minule jäi see segaseks. Teiste protestiteemade ning suuruste illustreerimiseks oli aga meeldiv loetelu Eesti suurimatest aktsioonidest ning nende korraldajatest
tööstus-ökoloogia. Tööstusest sai partner reostuse ennetamisel. Põhilised osanikud/osapooled(Main Stakeholders): Valitsus (seadusandlused, regulatsioonid, kaasaarvatud ökonoomilised instrumendid, kusjuures ettevõtted võivad uutest seadusandlustes ees olla ning uusi standardeid ka vabatahtlikult järgida) Tarbijad (roheline tarbimine, tarbijatele on oluliseks muutunud ettevõtete maine ning brändid, skandaalid (sotsiaalsed ja keskkonnateemalised)) Kohalikud kogukonnad ja valitsusvälised organisatsioonid (läbipaistvus ja tahe teha asju grupi väliselt (willingness to engage with outside groups) tekitab usaldust, iga-aastased majanduslikud, sotsiaalsed ning keskkonnateemalised rapotid) Investorid (investorite jaoks on enamasti oluline, et firma toodaks võimalikult palju kasumit, samas on ka investoreid, kes investeerivad selleks, et firma koosolekutel
ehk ennetada, vähendada ja vältida keskkonna saastamist või mõnel muul viisil selle kahjustamist. • Keskkonnakaitsekulutused näitavad, kui palju on investeeritud keskkonnakaitselise tehnika ja rajatiste rekonstrueerimisse ja soetamisse ning kui palju on kulutatud nende tööshoidmisele. • Statistikas hõlmavad keskkonnakaitsekulutused saastetasusid ja makseid keskkonnateenuste eest (nt prügivedu, heitvee kanaliseerimine, keskkonnateemalised konsultatsioonid). Tõhusa subsiidiumipoliitika põhimõtted • Turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); • Lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; • Subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale; • Subsiidiumide maksmine peab olema odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. Turu ergutamine 1. Saastamisõigusega kauplemine
annaabi.ee 
