täidetud". Teisiti öeldes, kuigi areng võib olla vajalik, et täita inimese vajadusi ja parandada nende elukvaliteeti, peab see toimuma sellisel viisil, et loodusliku keskkonna ressurssidest jätkuks nii praeguste kui ka tulevikus esinevate vajaduste täitmiseks. Säästva arengu kontseptsiooni on siiski eri kontekstides eri viisidel tõlgendatud ja mõistetud . Kakskümmend aastat pärast Stocholmi konverentsi juhtis ÜRO jälle tähelepanu keskkonnateemadele, seekord juba ülemaailmses mastaabis ning keskendudes 21. sajandile. ÜRO keskkonna- ja arengukonverents toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil võeti vastu Agenda 21, kus on kirjas tegevusplaan, kuidas ülemaailmsed valitsusasutused, nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2. JÄTKUSUUTLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest
1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro 2002 Säästva arengu konverents, Johannesburg Kokkulepped (näited): 1979 Genfi piiriülese õhusaaste konvensioon ning selle protokollid. Viini konventsioon 1985 ja Montreali protokoll 1987 osoonikihi kaitsest Baseli konventsioon 1989 (ohtlikud jäätmed) New Yorki kliimamuutuste raamkonventsioon 1992 ja Kyoto protokoll 1997 Stockholmi konverents 1972: Esimene suur ÜRO keskkonnateemadele keskkenduv konverents muurang rahvusvahelises keskkonnapoliitikas Osalajateks 113 riiki, lisaks ka valitsuste vahelised ja valitsusvälised organisatsioonid Käsitletud teemad: Rahvusvaheline koostöö ja teadlikus Osoonikihi hõrenemine Kliima soojenemine Vastu võeti deklaratsioon 26 arengut ja keskkonda puudutava põhimõttega ning tegevuskava 109 soovitusega Stockholmi konverentsi tulemused: Põhimõtted:
annaabi.ee 
