maapiirkonda või hoopiski välismaale. Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust olukorrast, huvialadest ja seotusest pere ja koduga. Hetkeolukord Bakalaureuseõppes on kõige populaarsem erialagrupp haldus ja ärikorraldus, kus õpib ligi veerand tudengitest, umbes kümnendik õpib teeninduse, humanitaaria ja sotsiaalia alasid. Inseneriteadused hõlmavad kuuendiku, loodus- ja keskkonnateadusi õpib 6% tudengitest. Magistriõppe tasemel suureneb loodusteadustes ja inseneriteadustes õppijate osakaal, kasvanud on huvi ka õpetajakoolituse ja tervise erialade vastu. Doktoritasemel on loodus- ja keskkonnateaduste õppijate osakaal magistritasemega võrreldes neljakordistunud. Ligi kahekordselt on suurenenud ka humanitaaria osakaal, insenerialade protsent on jäänud samaks, vähenenud on kõigi muude erialade osakaal.
3) Eraõigus = (nt eraõiguslikud tegevus-ja organisatsioonilised vormid) eraõiguse normide alusel osaleb KOV juriidilise isikuna, omades õigust varale, pärandile jms. 4) Sotsioloogia = KOV saab kasutada sotsiloogilisi uurimusi, mis seletavad teatud ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus) 5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist vajavaid küsimusi (nt tööpuudus, väljaränne) 6) Linnaökoloogia = kasutades keskkonnateadusi tagab KOV jätkusuutliku linnaruumi arendamise 7) Omavalitsuseetika = määratakse kindlaks kõlbelised reeglid KOV üksuste ja personali tööle. 8) Ärijuhtimine = KOV üksustele kuuluvate ettevõtete majandusliku seisu parendamine 9) linnageograafia – seoses kohaliku liigenduse ja territoriaalsete muudatustega 6. Kuidas suhestuvad kohaliku omavalitsuse õigus ja omavalitsuspoliitika? Mis on omavalitsuspoliitika olemus, mille tulemuseks ta on ja kuidas ilmneb? Osata liigitada etteantud