andmiseks. · Plaan sisaldas Siberi jõgede teistpidi voolama panemist. · Eesmärk oli suunata vesi põhjast lõunasse, põuastesse Kesk-Aasia steppidesse. · Aatompommi plahvatused pidid ümber pöörama kuus Siberi suurimat jõge. · 1970. Aastatel insenerid lõhkasid aatompommidega teed, et pöörata Petsora ja Kama jõgi voolama Volga jõe suunas. · Projekt peatati, sest meetod pani keskkonnateadlased protesteerima. KUNSTLIK NIISUTUS (2) · 1947. aastal suri nälga umbes miljon inimest Nõukogude Liidus. · Seetõttu alustas Stalin kava, mida nimetati "looduse ümberkujundamise plaaniks". · Plaani järgi tuli istutada metsavööndid steppidele kaitsmiseks tuule ja pinnase erosiooni eest. · Suurejooneline plaan katkestati järsult, kui Stalin 1953. aastal suri ja tema kriitikud alustasid "destaliniseerimise".
- Kui tagasidet ei ole, on tulemuseks võõrandumine, usalduse kadu ja kaasamisväsimus. 24. Keskkonnaalase kodanikuühiskonna tekke tingimused ja ajendid Nõukogude Liidu ajal. - Kuigi kodanikuaktiivsust piirati ja ühiskondlikud liikumised olid tugeva tsensuuri all, peeti huvi looduse vastu ohutuks toonase riigikorra suhtes. - Keskvõim talus loodusteadlaste tegevust ühiskondlike liikumiste organiseerimisel, kuna keskkonnateadlased olid riigivõimule kasulikud infoallikana loodusressurssidest, mida suurtööstuses ja põllumajanduses ära kasutada. - Gorbatšovi sula ja ühiskondlike liikumiste tsensuuri nõrgenemine - Keskkonnaliikumised seotud muinsuskaitse liikumisega, sotsiaalse õigluse ja vähemuste õiguste liikumistega. - Otseselt seotud vabadusliikumisega 1980ndatel. 25. Kodanikuühiskonna roll keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel. - Eestis:
Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon Bioloogilise mitmekesisuse kovenentsioon Agenda 21. - säästva arengu programm ja keskkonnastrateegia 21. sajandiks Oluline nende põhimõtete realiseerimisel on inimeste suhtumise, mõtteviisi ja tarbimisharjumuste muutmine 1998 - Kyoto protokoll - kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähenadmine Eestis on vastu võetud A. Säästva arengu seadus 1995 B Keskkonnastrateegia 1997 C Eesti keskkonna tegevuskava 1998 · Keskkonnateadlased on kasutusele võtnud ,,ökoloogilise jalajälje" mõiste. Selle näitaja arvutamisel arvestatakse rahvaarvu, loodusvarade (näiteks energiavarad, puhas vesi, mets, kalavarud jne) kasutamist, asulate ja teedevõrguga kaetud territooriumi suurust, süsinikdioksiidi väljalaset jms. Teadlased on välja arvutanud, et iga Eesti elanik kasutab tänapäeval enda tarbeks loodusvarasid umbes 7,12 ha suuruselt maalapilt, mis ongi Eesti
järeldusele, et muretseda tuleks fosfaatide pärast (jätkub 1300 aastaks), fossiilsete kütuste (2500 a) ja mangaani (130 000 a) pärast. Ülejäänuid peaks piisama rohkem kui miljoniks aastaks. Dasgupta esindab seega optimistlikku nägemust. Ressursside asendatavus ja selle elastsus on suure tähtsusega. Kuid kui suur see tegelikult on? Tarvis oleks empiirilist materjali. Nii mõnedki ökonomistid on arvamusel, et asendamise võimalused on piisavalt suured, keskkonnateadlased ja ökoloogid rõhutavad asendamise piiratud võimalusi. 66 Sotsiaalne heaolu ja ressursside kasutamine Taastumatute loodusvarade kasutamise probleemi on võrreldud KOOGI SÖÖMISEGA. Kas süüa korraga palju või jagada kook väikesteks viiludeks ning süüa seda võimalikult kaua (joonis 6.3)? A Cake Eating Problem of Gale (1967) Suppose that I gave you a cake of size of today
annaabi.ee 
