See on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030 ning selle siht on ühendada ülemaailmsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti peamine probleem on inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine. Jätkusuutlikkus võib olla: · looduslik/keskkonnaalane (Maa, loodusressursside, elamiskõlbliku kliima säili(ta)mine, keskkonnatasakaal), · demograafiline (positiivne iive, kvaliteetne rahvastik: hea haridusega, terve, töövõimeline ja huviline, ühiskonda kaasatud), · sotsiaalne (inimsuhete väärtustamine, üksteise abistamine), · majanduslik (loodust ja inimressurssi säästev majandamine). Jätkusuutlik valitsemine: · võim on legitiimne (seaduslik, õiguspärane), võimulolijad hindavad rahvaga samu väärtusi,
Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal lapsel on võimalus toituda tervislikult, kasvada puhtas keskkonnas, saada hea haridus, arendada oma võimeid, kujuneda ühiskonnaasjades osalejaks. Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias „Säästev Eesti 21”, et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad (hea valitsemine, majanduskasv, keskkonnatasakaal). Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted • Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. • Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. • Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. • Keskkond: keskkonnakaitse.
annaabi.ee 
