Nimelt Agenda 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mitmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele (naised, noored, töölised, farmerid, ettevõtjad jne.). Kavandades riigi kohalikku keskkonnastrateegiat, tuleb omavalitsusel pidada läbirääkimisi rahvaga ja moodustada töörühmad eri eluvaldkondade (liiklus, linnaehitus, haljastus, prügimajandus, tervis jne.) keskkonnasäästlikuks planeerimiseks. Loodusvarade säästmise nimel rõhutab Agenda 21 järgmisi põhivaldkondi: õhu, maa, merede ja ookeanide, mägialade ning metsa kaitse, kõrbestumine ja põuaoht, säästev põllumajandus ja biotehnoloogia, bioloogilise mitmekesisuse hoid. Erilist tähelepanu
· luua Läänemere kiirtee ning Via Baltica aastaks 2013, realiseerida Rail Baltica projekt · avada Kaliningradi oblast jpm 1p-vastus õige, kuid viimased kaks punkti on segased, neid peaks korrigeerima 17)Missugused dokumendid loovad aluse Eesti säästva arengu alasele tegevusele? Eesti säästva arengu strateegia põhialused on sätestatud dokumendiga Säästev Eesti 21. Ka riiklik arengukava. 0,5p-ei ole välja toodud Säästva arengu seadust, Eesti Keskkonnastrateegiat ja Eesti Keskkonnategevuskava. 18)Missugune komisjon juhib alates 1992.a Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust? Säästva arengu komisjon. Komisjon töötab teemadega kaheaastaste tegevustsüklitena. Iga-aastastel istungitel analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
annaabi.ee 
