1. Käitumine on suunatud eesmärgile ning eesmärgid võivad lähtuda suhetest või vajadustest ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengutasemest. 2. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud, oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastasti- kuses inimsuhtes oluline on käitumise mõju teistele. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, st tuleb arvestada ka ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine toimub. Püüdes eristada termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib väita, et sotsiaalsed oskused on üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab min- gi ülesande täitmise eesmärgil. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste (komponentide) kirjeldamine. Toetudes Caldarella ja Merrell'i sotsiaalsete oskuste taksonoomiale ning arengu- psühholoogia
1. Käitumine on eesmärgile suunatud ja eesmärgid võivad lähtuda suhetest või vajadustest ning sõltuda lapse keelelisest võimekusest ja üldisest arengulisest tasemest. 2. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitud, oluline õppimise mehhanism on teiste jälgimine ja jäljendamine. 3. Sotsiaalsed oskused on olemuselt interaktiivsed ja toimivad kahesuunalises, vastastikkuses inimsuhtes. 4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, tuleb arvestada ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine aset leiab. Mõnedel lastel on sotsiaalsete oskusi väljendava käitumise õppimine raskendatud. See on siis kui lapsel on probleeme tähelepanuga või teda iseloomustab impulsiivne käitumine. Eristades termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib öelda, et sotsiaalsed oskused on üksikud õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil.
annaabi.ee 
