Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk – 80 - 85 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine - Loeng, Kommentaarid lk 69 – 79. Keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 59 - 63. Lõimimispõhimõte – Loeng, Kommentaarid lk. 64 - 68. III keskkonnaalased õigused Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud inimõiguste seos keskkonnaseisundiga – Loeng Keskkonnaalane materiaalõiguslik põhiõigus– loeng, Kommentaarid 123 - 135 Keskkonnaalased menetluslikud õigused. loeng, Kommentaarid 136 - 147, 158 -169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s
keskkonnaga nii energiat kui ainet. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. SAKSAMAA TAIMEKAITSE SEADUSEST Integreeritud taimekaitse on süsteem, milles kõik majanduslikult ja toksikoloogiliselt sobivad meetmed kasutatakse võimalikult keskkonnaseisundiga kooskõlastatult, et hoida kahjulikud organismid allapoole majandusliku kahjulikkuse astet. Seejuures seatakse esiplaanile looduslike piirangufaktorite teadlik kasutamine. FAO DEFINITSIOON Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt vaid kõigi osade harmoonilises koostöös.
Eesti kalalaevad kasutavad saagi maaletoomisel samuti aasta-aastalt rohkem just Eesti sadamaid ning samuti suureneb Eestisse teistest riikidest esmakokkuostuga siseneva kilu ja räime kogus. Strateegilise eesmärgi saavutamiseks on vajalik selliste positiivsete suundumuste jätkumine ka aastatel 2014-2020. Inimtoiduks kasutatava Läänemere kilu ja räime erinevad aspektid hind, kvaliteet, valmistatavad tooted, lõppturg on suuresti seotud Läänemere keskkonnaseisundiga. Viimane mõjutab sealse kalaga toimuvaid arenguid kõige enam. Kui keskkonnaolud on head ja saastatus ei ületa piirnorme, võib eeldada, et inimtoiduks kasutatava kala eest makstav hind on kõrgem loomasöödaks müüdava kala hinnast. Seega on ettevõtted majandusloogikale tuginedes huvitatud lossima kala just Eestisse, kus kilu ja räime kasutatakse inimtoiduks, vastupidiselt näiteks Soome või Rootsiga, kus see on peamiselt loomasööda valmistamise tooraine. Kuna pelaagiliste liikide
annaabi.ee 
