04.2004 määrus nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord". KIKist on ohtlike jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks võimalik toetust taotleda keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse programmist ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Igal aastal toetusteks suunatav rahasumma on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnatasudest. Ohtlike jäätmetega seoses toetatakse keskkonnaprogrammist järgmiseid tegevusi: 1. Ohtlike jäätmete käitlussüsteemi, mille osaks on piirkondlikud ohtlike jäätmete kogumis- keskused ja kohalike kogumispunktide võrgustikud, väljaarendamine. 2. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine mittelinnalistes asulastes, kus majapidami- ses tekkivate ohtlike jäätmete äraandmiseks ei ole teisi võimalusi. 3. Selliste ohtlike jäätmete, mille puhul ei ole võimalik omanikku kindlaks teha,käitlemine. Kahjulik toime:
Keskkonnamaks (ka keskkonnakaitsemaks, "roheline" maks) on maks, mille eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult ning vältima keskkonna saastust. Keskkonnamaksud võivad olla kehtestatud nii kohalike kui ka riigimaksudena. Keskkonnamakse on mitut tüüpi, näiteks keskkonnatasu, ergutusmaks, fiskaalne keskkonnamaks 13.Eesti ja EL atmosfääriõhu kaitse peamised lähtekohad. Atmosfääriõhu kaitse programm on osa keskkonnaprogrammist ning selle eesmärk on toetada välisõhu kvaliteedi parandamist, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist ja kiirgusohutuse tagamist. Toetust saab taotleda igal aastal (üldjuhul kaks korda aastas) ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Välisõhu kvaliteedi parandamine: 1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
annaabi.ee 
