lemmikloomade järelt. Antud grupis nimetati ka seda, et üldine jäätmekäitlussüsteem 41 on paigast ära – inimene ise võib küll prügi sorteerida, kuid spetsiaalseid konteinereid on siiski vähe. Üldist saastatust ning roheluse puudumist on nimetatud 143 korral, siia lisandusid ka probleemid, mis on seotud nii ohtlike veostega, mis Tallinnat läbivad kui ka tsisternidega. Samuti märgiti keskkonnaprobleemina Muuga sadamat, Kopli kaubajaama ning Maardut (kust tuleb sageli halba lõhna). Vee olukord nii joogivee kvaliteedi osas kui ka merevee reostatus ning randade olukord teeb muret 48 inimesele. Sellest grupist muretses enamus vastajatest just merevee reostuse ning randade korratuse üle, mis on kindlasti seotud sellega, et küsitlus viidi läbi suvel, mistõttu probleem oli aktuaalne. Järgmine suurem grupp oli ehitistega seotud probleemid (märgitud 37 korral), mis on
vusvahelised lepingud ja konvent- Kaitsejõudude keskkonnakontsept- sioonid kehtivad ka kaitsejõudude sioon on seadnud eesmärgiks plaa- kohta. Kaitsejõud on koostanud oma nida keskkonnakaitset, arvestada valdkonna eripära arvestava kesk- keskkonnariske ja korraldada kesk- konnapoliitika "Eesti kaitsejõudude konnaalast väljaõpet kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon", mis tegevusaladel. Kaitsejõudude tegevuse mõju keskkonnale Ühe keskkonnaprobleemina on riigi Suur keskkonnareostuse allikas võib keskkonnastrateegias nimetatud mi- olla ka sõjategevus. Näiteks võivad litaarobjektide jääkreostust. Sellel on purustatud objektidest lähtuval õhu- oma ajalooline tagapõhi, sest endi- ja veereostusel olla väga mastaapsed ja se Nõukogude Liidu sõjaväe tekita- inimeste tervisele ohtlikud tagajärjed. tud keskkonnareostust kõrvaldatakse 1991
annaabi.ee 
