hävimise üle. Üks teadlane (Ian Malcolm) on veendunud, et Maa ei ole ohus. Inimkond ise on ohus. Meil ei ole jõudu Maad hävitada, ega ka päästa. Samas on just inimkond hävimisohus ja endid suudaksime ehk veel päästa... Saastatuse tõsidust ei usu nn. ökoskeptikud, kes väidavad, et probleemid on tugevasti ülevõimendatud. Nad on veendunud, et järgmise 50 aasta jooksul ei hävi mitte prognoositud 50% loomaliikidest, vaid ainult 1%. Samuti on neil seisukohad paljudes teistes keskkonnaprobleemides. Kokkuvõttes leiavad nad, et saastatus on küll olemas, kuid keskkond tuleb sellega ise toime. Selline seisukoht suurendab veelgi mõistuse saastatust. Paljud inimesed vabanevad seeläbi süütundest prügi tekitamise suhtes ja hakkavad julgemini saastama. Kahjulik on selline suhtumine igal juhul. Saastatud mõistus avaldub niisiis eelkõige pisiasjades, nagu kommipaberi "mahapillamine", kuid on suuteline tekitama hiiglaslikke keskkonnaprobleeme, nagu õhusaaste ja kasvuhooneefekt
Keskkonnasotsioloogia populaarsuse langus ülikoolides ja erialaliitudes osalejate langus. - 1980ndate lõpp –keskkonnasotsioloogia taastõus: Fookus liikus moodsa ühiskonna ja füüsilise keskkonna vahelise suhte kirjeldamiseni – keskkonnasotsioloogiani. Sotsioloogide huvi: loodusressurssidest elatuvate kogukondade olukord -kaevandusest, metsandusest ja kalandusest elatuvate kogukondade halvenev olukord. - 1990ndad ja 2000ndad: muutus keskkonnaprobleemides ja ühiskondlikes tõlgendustes: Mõistmine, et kohalikel probleemidel on laiemad mõjud ja laiemad allikad. 2. Bioloogiline ja geograafiline determinism ühiskondlike protsesside seletajana - Geograafiline ja bioloogiline determinismi põhitees: ühiskonna toimimise määravad loodusjõud ja seega on ühiskondlikud nähtused seletatavad loodusseaduste alusel. - Teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu
religioosse kultuuriga. Antropotsentrism on oluline mõiste keskkonnaeetikas ja -filosoofias, kus seda peetakse sageli allikaks, millest tulenevad probleemid inimeste ja keskkonna suhetes. Antropotsentrismi võidukäik oli 20.saj I poolel - saadi aru, et ühsikond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt. kliimamuutused ei mõjuta ühsikonna toimimist. 4.20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja ühiskondlikus käsitluses ja mõjud keskkonnasotsioloogia kujunemisele VAATA 1. Punkti Rachel Carlson „Hääletu kevad“, teadlikkuse suurenemine USA-s, energiakasutusepiiride ilmnemine, 1980, ndtae tagasilöök industrialiseerumisel, 1980ndatel keskksots. taastõus. 5.Modernistlik ja postmodernistlik käsitlus looduse ja inimese suhetest ning vastavatest teadmistest MODERNISTLIK-
annaabi.ee 
