Veekeskkonnakaitse, loomastiku- ja taimestikukaitse, mürareostus, jäätmekorraldus, kemikaalikäitlemine ja -ohutus, Välisõhu reostuse piiramine. Aja jooksul on arusaam keskkonnaprobleemide põhjustest muutunud. Järjest enam on hakatud mõistma, et ei piisa ainult tagajärgedega võistlemisest, vaid on vaja sekkuda võimalikult varajases staadiumis. Ühtses euroopa aktis on sõnastatud selged printsiibid, mida euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnaprintsiibid on: Ennetav ja probleemide vältimisele suunatud käitumine. Saastaja maksab printsiip, Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult nende tekkekohtades. Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel. Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille otsuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi
Keskkonnaõigus on võrreldes 1972. aastaga oluliselt muutunud kuid 11 põhiprintsiipi rakendatakse ka tänapäeval. Ennetada saastust kergem kui tagajärgi kõrvaldada Arendustegevuses arvestada võimalikke keskkonna mõjusid Vältida looduskasutust, mis võib kahjustada looduslikku tasakaalu EÜ raames, teaduse ja tehnoloogia taseme tõstmine „Saastaja maksab“ printsiibi rakendamine Üks riik ei tohi oma tegevusega saastata teist riiki EÜ peab arvesse võtma arengumaasid EÜ keskkonnaprintsiibid peavad olema selged ja aitama rahvusvahelist keskkonnakaitset Rahva keskkonnaalase teadmiste tõstmine Keskkonnaabinõusid kasutada vastavalt saastuse liigi omapärast Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud 2. Teine keskkonnaprogramm (1977-1981) Taaskinnitati esimeses programmis määratletud põhimõtted ja tegevused. Põhitähelepanu tegevustel, mille eesmärgiks oli saastuse ennetamine. 3. Kolmas keskonnaprogramm (1982-1986)
annaabi.ee 
