Keskkonnapoliitika jätkusuutlikkuse proovikivi Tänapäeva ühiskonnas on hakatud erilist rõhku pöörama keskkonnale ja erinevatele probleemidele, mis sellega kaasas käivad. Elusolendid, eelkõige inimesed, mõjutavad intensiivselt ümbritsevat keskkonda. Sellega kaasnevad protsessid, mille käigus loodus reageerib aktiivselt muutustele, muutes elukeskkonda. Kas keskkonnapoliitka on piisavalt jätkusuutlik, et tulevastele põlvkondadele pakkuda ohutut elukeskkonda? Vaadates tagasi ajalukku, leiame, et alates 1980ndest hakkas keskkonnapoliitka tähtsus esile tõusma ning rahvusvaheline koostöö aina kasvas, inimesed muutusid üha teadlikumaks ja levis roheliste ideoloogia. Euroopa Liit tõusis poliitika keskmeks, 1992. aastal toimus ÜRO üks tähtsamaid konverentse, kus arutati tähtsaid keskkonnaga kaasnevaid probleeme ning hakati otsima ühiselt neile lahendusi
Euroopa Liidu sobivus keskkonnapoliitikaga tegelemiseks Uurimustöö pealmiseks küsimuseks on, et kas Euroopa Liit on õige tasand keskkonnapoliitikaga tegelemiseks? Milline on Euroopa Liidu pädevus antud valdkonnas ja millised on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika rakendamise probleemid ning keskkonnapoliitika (de)tsentraliseemise positiivsed ja negatiivsed küljed. Viimase 30 aasta sees on ELi keskkonnapoliitka kasvanud vähestest väga kitsastest tehnilistest meetmetest üheks tuntumaks tegevusvaldkonnaks, mis hõlmab peaagu kogu keskkonnaproblemaatika. ELi keskkonnapoliitika tugineb veendumusele, et ranged keskkonnastandardid stimuleerivad innovatiivsust ja loovad uusi ettevõtlusvõimalusi. Warleigh'i1 sõnul on keskkonnapoliitikat peetud ka üheks edukamaks ELi poliitikaks, hoolimata ühenduse üldisest majanduslikust orientatsioonist. Sellel on kaks olulist põhjust. Esiteks: need
annaabi.ee 
