lahendamine on võimalik vaid rahvusvahelisel tasandil, riikidel on konkreetse sisuga normides kokkuleppele jõudmine aga keeruline. Samuti võimaldab printsiipide kasutamine kiirelt reageerida uutele keskkonnaohtudele, mida teaduse kiire areng soovimatu kõrvalproduktina kaasa võib tuua. 4) Euroopa õiguse roll keskkonnaõiguses: Euroopa keskkonnaõigusega seotud tegevuste ellu viimisel teinud tihedat koostööd teiste keskkonnaorganisatsioonidega. Läbi on viidud mitmed projekte mis on suunatud tasuta keskkonnaõigusabi osutamisele, osaletud seadusloomes ja koostatud juriidilisi analüüse. 5) Teaduslik ebakindlus: Ettevaatusprintsiibi ja teadusliku analüüsi suhet võrreldes on probleemid ettevaatusprintsiibi kohandamisel palju tõsisemaid kui riskianalüüsi ümberkujundamine või täpsustamine, kuna teaduslik ebakindlus ei võimalda meil näiteks osasid GMO-ga seonduvaid üldse hinnata
ainult siis, kui kolleegium need oma iganädalasel koosolekul vastu võtab. Menetlus on üldjoontes järgmine. Oletagem näiteks, et komisjon näeb vajadust ELi õigusakti järele, et hoida ära Euroopa jõgede reostust. Keskkonna peadirektoraat koostab ettepaneku, olles kõigepealt põhjalikult konsulteerinud Euroopa töösturite ja talunikega, liikmesriikide keskkonnaministrite ja keskkonnaorganisatsioonidega. Välja pakutud õigusakti arutatakse komisjoni asjakohastes osakondades. Seejärel kontrollivad seda õigustalitus ja peasekretariaat. Kui ettepanek on täiesti valmis, pannakse see komisjoni mõne järgmise koosoleku päevakorda. Kui 27 volinikust on poolt on vähemalt 14, võetakse ettepanek vastu. Pärast seda on sellel komisjoni liikmete tingimusteta toetus. Seejärel saadetakse dokument nõukogule ja Euroopa Parlamendile läbivaatamiseks. Komisjoni suurus
ja tarbijakaitsekomisjon, Keskkonnakomisjon, Euroopa Keskkonnaagentuur Eestis: Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ,Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja ja Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan, mis ühtlasi suhtleb teiste riikide ja rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonidega. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas: EV valitsusasutused: Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus Riigiasutused: Info- ja Tehnokeskus, Riiklik Looduskaitse Keskus, Loodusmuuseum, Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Kiirguskeskus jne Riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus jne 24
annaabi.ee 
