tunduvalt suurematelt aladelt ja/või ajaliselt suurema sagedusega. Enamasti on see seotud ebareaalselt suurte kulutustega kui tugineda in situ mõõtmistele. Kaugseire kasutuselevõtt võimalikult rohkemates valdkondades võimaldaks nii mitmeski allprogrammis saavutada kvalitatiivselt uue taseme suurendamata seejuures seireprogrammile kuluvaid vahendeid samas suurusjärgus. Eesti elanikkonnal on õigus eeldada, et neid teavitatakse õigeaegselt keskkonnaohtudest nagu merereostus, potentsiaalselt toksilised vetikaõitsengud, jne. Seejuures on kaugseire paljudel juhtudel ainus meetod, mis võimaldab koguda informatsiooni piisava sagedusega ning katta kogu Eesti territoriaalveed. Lisaks elanikkonna teavitamise operatiivsusele võimaldab kaugseire suunata operatiivselt ja optimaalselt ka ametiasutuste tööd. Näiteks on õlireostused kahjud avamerel väiksemad ning reostuse likvideerimine lihtsam ja odavam kui rannale jõudnud reostuse puhul
arvesse alljärgnevat järkjärgulist meetmete nimekirja: a) avalikkuse ja kasutajate teavitamine ja õpetamine teatud tegevuste ja toodete valiku kohta ning nende kasutusest ja kasutuselt kõrvaldamisest tulenevate keskkonnamõjude kohta; b) hea keskkonnapraktika arendamine ja rakendamine toote kogu olemasolu vältel ja kõigi sellega seotud toimingute osas; c) kohustusliku tootetähistuse kasutamine, mis teavitab kasutajat toote ja selle kasutuse ning kasutuselt kõrvaldamisega seotud keskkonnaohtudest; d) loodusvarade, sealhulgas energia säästmine; e) jäätmekogumise ja käitlemise süsteemide ligipääsetavaks tegemine; f) ohtlike ainete või toodete kasutamise ning ohtlike jäätmete tekke vältimine; g) ringlussevõtt, taaskasutamine ja korduskasutamine; h) majandusmeetmete rakendamine tegevuste, toodete ja tooterühmade puhul; i) piiranguid või keelde sisaldava litsentsimissüsteemi kehtestamine. 7