tunnustame nii ennast kui teisi. Loovus Oleme avatud uutele ideedele ning loomingulised lahenduste väljapakkumisel ja teostamisel STRUKTUUR EHITUS Tööde mahult kõige suurem osakond tegeleb ehitusliku projektijuhtimise, tehnovõrkude rajamise ja rekonstrueerimise, konsultatsioonide ning üldehitusega. Aastate jooksul oleme teostanud arvukalt erinevaid ehitusobjekte, kuid meie peamine tegevusvaldkond on mitmesuguste keskkonnaobjektide ja insener-tehniliste rajatiste ehitustööd. Ehkki suuremahulised projektid tingivad peatöövõtu osakaalu pideva suurenemise, teostatakse suur osa ehitustöödest omajõududega. Seda võimaldab kaasaegse tehnilise baasi ning pikaajaliste kogemuste ja erialase ettevalmistusega töötajate olemasolu. Oma tegevuses lähtume kliendi soovidest, üldistest kvaliteedinõuetest ning heast ehitustavast. Oleme oma eesmärgiks seadnud tegutseda parema ja puhtama keskkonna nimele.
see toob kaasa liikide hävimise, leida uusi ravimtaimi, ristatakse erinevaid liike, millest tulevad uued liigid ja vanad liigid võivad välja surra, kuna uued on geneetiliselt tugevamad, loomade elupaikade hävimine 5. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid- vananenud tööstustehnoloogia kasutamine, inimeste madal keskkonnateadlikkus, väärad tarbimisharjumused, kaasaegsete keskkonnaobjektide vähesus,raha vähesus – oskamatus kasutada europrojektide rahastamist 6. Looduskaitse konventsioonid (mitmepoolsed kokkulepped – sellega pannakse puusse – berni, washingtoni, ramsari, rio!!) (4) 1) Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon (Läänemere riigid) 2) HelCom (Helsingi komisjon) – kaitsta Läänemerd reostuse eest, taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal
Linnud kombineerivad erinevaid orienteerumismeetodeid (lisaks slaidil olevatele veel nt kinnistähtede asukoht). Piirpääsukesed lähevad ise paar nädalat enne rändele, söödavad pojad nii täis, et need ei jaksagi hästi lennata, pojad peavad paar nädalat veel arenema, saama lennuvõimeliseks ning järgenvad siis vanematele ja jõuavad enamvähem õigesse kohta. Et keerulistest rändeoludest (tormid, teadlased) üle saada, selleks on vaja rändlinnud kogemust, tekib mälu keskkonnaobjektide kohta ja et kuidas häireid kompenseerida. Aedpõõsalinnud omavad oma mälus tähistaevakaarti, uuriti planetaariumites, lindude rändekihk sõltus tähtede asendist (kui oli selline, et muidu peaks rändama, olid linnud puurides ärevuses). Linnulaulu fonoloogiline süntaks. Lihtsamad laulud rohkem geneetiliselt fikseerunud, keerukamatel lauludel oluline õppimine sõltuvalt keskkonnast (nt helide märkamine ja jäljendamine, võib õppida lähedal olevalt linnult, isalt vms).