Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust 2. Nimeta elu tunnused. rakuline ehitus aine- ja energiavahetus reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele kasvamine ja areng paljunemine stabiilne sisekeskkond kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid.
Mida nimetatakse biomolekulideks? Nimeta neid. Ained, mis väljaspool organisme ei moodustu. Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Nimeta elu tunnused! Rakuline ehitus, aine – ja energiavahetus, reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele, kasvamine ja areng. Mis on elu esmane organiseerituse tase ning mis teadusharu seda uurib? Rakk, tsütoloogia. Mida uurib tsütoloogia? Rakkude ehitust ja elutegevust. Kuidas tagatakse loomorganismis sisekeskkonna stabiilsus? Neuraalse ja humoraalse regulatsiooniga. Mis on kõige kõrgem elusooduse organiseerituse tase? Biosfäär. Missugune fakt on teaduslik? Mis on kinnitust leidnud korduvalt teadusliku uurimusmeetodi abil. Nimetage teadusliku meetodi peamised etapid
- Väga tugev omavaheline tegevusalane seotus Ekspeditsioon - Ajutine grupp, tugev seotus - Oluline- konsensus eesmärgi suhtes, sest aja jooksul võib eesmärgi tähtsus väheneda. - Paljud grupid ei jõua toimimisstaadiumi - Enesessesulgumise ja võõrandumise tendents - Oluline- rollijaotus Alaline meeskond - Võimalus grupist eemalduda, iseseisvalt otsustada Ühekordsete ülesannete täitjad - Kiire reageerimine keskkonnamuutusele - Võimalus keskenduda unikaalsele tootele - Vaheldusrikas - Väiksem turvatunne Mitteformaalne Formaalne A. Struktuur Spontaanne Planeeritud a) Kujunemine Emotsionaalsed Ratsionaalsed b) Suhted Dünaamiline Stabiilne c) Iseloom
etapp on aluseks järgmisele. Evolutsioon kasutab kõiki teaduslikke meetodeid ja lisab sellele ajaloolise vaatenurga. Erinevate evolutsiooni teooriate jaotus: 1.) Ektogeneetilised lähenemised evolutsiooni liikumapanevaks jõuks loetakse väliskeskkonna mõju organismile- väliskeskkonna muutused tingivad automaatselt organismide muutuse (Lõssenkism- NSVL evol. teooria, mis valitses 1930- 1960, mingeid geene pole olemas, arvati, et organismid reageerivad koheselt keskkonnamuutusele ja need muutused antakse järglastele edasi, klassikaline näide: võeti suvivili hoiti jahedas, arvati, et see muutus taliviljaks ja kylvati maha, talvel- no vaat, mis sai. Samuti vanad arvasid, et tekib hüppeline liigiteke, arvati, et liik on kollektiiv ja nad aitavad üksteist- a no vat mis sai, tuksi läks jälle. 2.) autogeneetilised lähenemised- psühholamarkism (Lääneriikides), organismide arengut
annaabi.ee 
