(Vihma & Lippus, 2014) Kogukondlikku mõistet on võimalik määratleda kahe dimensiooni kaudu: kui tihedalt ja mis viisil kogukonnaliikmed suhtlevad ning milline on suhtluse kvaliteet ja positsioon ühiskonnas. Võib ette tulla olukordi, kus mõni grupp on kogukonnas hoopis välistatud ja omavahel hakatakse konkureerima. Eriliselt tähtis on sotsiaalsed suhted oleksid tugevad ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks oleks vaja ühist võrgupõhist keskkonnamudelit. (Vihma & Lippus, 2014) Kogukonnatööst rääkides, ei saa ümber sotsiaalsest kapitalist. Sotsiaalne kapital tähistab kollektiivset ressurssi, ühist koostööd, võrgustikke ja usaldust, mis tõstavad kogukonna liikmete võimet tegutseda ühise eesmärgi nimel. (Avatud Eesti..., 2007) Üks tuntumaid sotsiaalse kapitali käsitlejaid Robert Putnam on öelnud, et kõrge sotsiaalse kapitaliga ühiskondades on valitsuse töö tõhusam ja majandusareng parem (Smith, 2007).
Otsmikusagar osaleb ka teadliku tähelepanu suunamises. Ümbritseva ruumi ja objektide tajumisel võtab aju vastu retseptoritelt tulenevad keskkonnasignaalid ning saadab need seejärel esmastelt sensoorsetelt ajukoore aladelt kõrgematele ajukoore aladele. Teabeedastuseks on kaks suurt viisi – kõhtmine ehk ventraalne töötlustee ja selgmine ehk dorsaalne töötlustee. Kõhtmine tee aitab tajuda objekte, tähendusi, luua teadvuslikku keskkonnamudelit; Selgmine töötlustee aga aitab kaardistada asukohti, ette valmistada reageeringuid ruumis ning valikuid erinevate võimaluste vahel. Kui inimesel on nt ajukahjustus ja see on vasakus poolkeras, võib kaasneda kõnehäire. Aga inimene pole väga emotsionaalne selle kahjustuse korral. Paremas poolkeras enamasti kõnehäiret ei kaasne, aga see- eest võib inimene muutuda oma reageeringutes heitlikuks. Ajukoore all ja ajukoore sees peidus on palju teisi struktuure - nt väikeaju
annaabi.ee 
