võiks eelkõige olla suunatud kohaliku tähtsusega ning piirkonnale iseloomulike keskkonnaprobleemide mõju jälgimisele elukeskkonnale, eluslooduse mitmekesisusele, inimtervisele. Ettevõtted võivad keskkonnaseiret teostada vabatahtlikult oma tarbeks, jälgimaks ettevõtte tegutsemisega kaasnevat keskkonnamõju . Ettevõtted on kohustatud teostama keskkonnaseiret keskkonnalubades või keskkonnaressursi kasutusloas toodud keskkonnanäitajate osas ning lubades ettekirjutatud mahus. Viimasena nimetatud juhul kuuluvad ettevõtte seire andmed avalikustamisele. Oma eelarvest vabatahtlikult tehtud
Saksa õiguses rakendub vältimise printsiip (Prävention) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr), ettevaatusprintsiip (Vorsorge) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (Risiko). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. Otsene ettevaatusprintsiip toetub keskkonda kasutava isiku omavastutusele ja kirjutab talle ette, et lisaks kõigile õigusaktides (sealhulgas keskkonnalubades) sätestatud keskkonnanõuetele tuleb tal võtta ka kõik muud vajalikud meetmed selleks, et ära hoida ebakindlusega varjatud ohte. Näide Eesti õiguseset – KK ministri määrus prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded. *Arvulise normi piiresse jääva (SIC!) või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega