[3] Eestis võib keskkonnaseiret selle korraldaja järgi liigitada kolmeks : 1. riiklik keskkonnaseire (korraldab Keskkonnaministeerium); 2. kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire (korraldab kohaliku omavalitsuse üksus); 3. ettevõtja omaseire (oma initsiatiivil või vastavalt keskkonnaloas sätestatud tingimustele). Riiklik keskkonnaseire on riigieelarvest ja rahvusvaheliste koostööprogrammide kaudu finantseeritav seire, mis keskendub vee ja õhukvaliteedi ning eluslooduse muutuste jälgimisele. Riikliku keskkonnaseire läbiviimise aluseks on riikliku keskkonnaseire programm, mille igaaastase mahu (seiretööd, seiretööde teostajad ja maksumus) kinnitab keskkonnaminister
KOVi eelarvete vahel. Taastuvate loodusvarade (kalavaru, kasvav mets, jahiulukid) kasutamisest laekunud raha suunatakse nende varade taastootmiseks ja kaitseks. Kktasu maksab isik, kes on saanud kkloaga õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita kk saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata. Kui isik kasutab loodusvara, heidab kk saasteaineid või kõrvaldab jäätmeid keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, loa omamise nõuet eirates või keelatud kohas, maksab ta kk kõrgendatud määra järgi. Kui saasteaineid heidetakse kk või jäätmeid kõrvaldatakse kütuseterminalist, mootorsõidukilt, ujuvvahendilt, lennukilt või rongilt selleks mitteettenähtud kohas, sõltumata saasteainete keskkonda heitmise või jäätmete kõrvaldamise põhjusest, maksab saastetasu