kaupa soetama. Pole olemas ainult halba ega head pakendimaterjali, sest toote otstarve määrab, millist materjali tuleb pakendamiseks kasutada. Kui valida keskkonnasäästlik materjal, siis tuleb kindel olla, et terve tarneahela jooksul toimib protsess seadustega kooskõlas ja vastutustundlikult. Tänapäeval on pakendite arendus üldiselt suunatud jätkusuutlikkusele, kekkonnasäästlikkusele ning järgib keskkonnalaseid ja ringlussevõtu eeskirju. Tähtsamaid põhimõtteid on viis. Esiteks ennetamine – jäätmete tekke ennetamine on põhieesmärk. Pakendama tuleb vaid siis, kui see on tõesti vajalik. Optimaalne pakendamine aitab vähendada pakenditest tulenevat jäätmete hulka. Teiseks minimeerimine – pakendamisel on väga oluline kasutatava materjalikoguse vähendamine ning selle poole püüdlevad insenerid koguaeg. Kui vähendada materjalikogust, siis vähenevad ka muud kulud
kasutamist ning töötingimuste parandamist. Antud teemat käsitletakse aktuaalselt ja teoorias väidetakse, et keskkonnasäästlikkus ning teadlikkus ühiskonnas kasvab. Praktikas peaksid ettevõtted rohkem tegelema Rohelise Võtme pakettide ja toodete välja töötamisega, mis propageeriks keskkonnaalast programmi ning tekitaks kliendis huvi ka rohkem süveneda majutusettevõtte keskkonnaalasesse tegevusse. Samas peaksid majutusettevõtted analüüsima pidevalt oma keskkonnalaseid tegevusi, et saavutada maksimaalne tulemus. Käitudes Rohelise Võtme kriteeriumite järgi ja analüüsides oma tegevust, on võimalik leida innovaatilisi lahendusi, et saavutada paremaid tulemusi säästmaks loodusressursse veelgi. 11 KASUTATUD MATERJALID 1. Kirby, A. Going Green, Satisfying Guests. [http://www.hotelsmag.com/article/CA6545045.html?q=global+problems] 18.05.2008 2. Liikmed Eestis. Consumetric. [http://green.consumetric
Limits to Growth 1972 sõnum: kui meie planeedil ei hakata majandus- ja rahvastikukasvu sihipäraselt suunama, ootab meid sajandi jooksul ees tsivilisatsiooni taandareng, sest ökosüsteem ei suuda suurenevat koormust pikka aega taluda. Stockholmi konverents 1972: esimene maailmaarengu ja KK konverents, riigijuhid leidsid, et KK küsimused peavad kujunema igapäevapoliitika osaks nii rahvusvahelisel tasandil kui ka rahvusriikides. Pärast konverentsi võtsid paljud riigid vastu keskkonnalaseid õigusakte, mis alguses olid suunatud eelkõige tagajärgede kõrvaldamisele, hiljem aga ennatmisele. EL keskkonnapoliitika- algselt oli KKP liikmesriikide pädevuses ega kuulunud EÜ põhipoliitika hulka, Ühenduse tasandil hakati KK probleemidega tegelema 1970 aastatel, põhjuseks (3) olid: 1. KK probleemide tervanemine tolleks ajaks Euroopa riikides 2. Euroopas süvenev arusaam mille kohaselt ühise majandusruumi jaoks on vaja harmoniseerida ka KKP-t 3
annaabi.ee 
