kapitali; saavutada muutusi makro-tasandil, majanduspoliitikas; Parandada sotsiaalselt haavatavate gruppide juurdepääsu terviseteenustele. Sotsiaal-ökoloogiline lähenemine Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine tervises eeldab indiviidide ja gruppide ning keskkonna omavahelise suhte mõjutamist. See tähendab, et nii poliitilised otsused, kui igasugused tervisedenduslikud vahelesekkumised, peaksid võtma arvesse indiviidide ja gruppide keskkonnakonteksti, st inimeste elu- ja töökeskkonda ning nende mõju tervisele. Uuringute andmetel on leitud, et sotsiaalselt haavatavate gruppide terviseprojektides saavutatakse strukturaalsete muutustega paremaid tulemusi kui käitumuslike lähenemistega (Link and Phelan, 1995). Sotsiaalmajanduslike tervisemõjurite teoreetiline raamistik Sotsiaalmajanduslike tervisemõjurite teoreetiline raamistik demonstreerib makro-, meso- ja mikrotasandi mõjude omavahelisi seoseid (Turrell, 2004).
madal sünnikaal (VLBW-41,2 naela=2, o5 kg või vähem), madal sünnikaal(LBW-4,5-5,5 naela=2, 05-2, 49kg) ja normaalne sünnikaal (NRM-üle 5, 5 naela=´üle 2, 49kg). Nagu võib teesiga 1 kursis olles näha, kerkib proksimaalprotsess, antud juhul ema ja lapse vastastikune mõjutamine aja jooksul, esile arengutulemusena eriti jõulise ennustajana. TEE JOONIS! Pealegin nagu kindlaks määratud teesis 2, varieerub protsessi toime süstemaatiliselt keskkonnakonteksti (st.sotsiaalse klassi) ja üksiku omaduste(st.sünnikaalu) funktsioonina. Pange samuti tähele, et pronksimaalprotsessil on üldine vähendav või amortiseeruv mõju keskkonna erinevustele arengutulemustes. Ema ja lapse vastastikuse mõjutuse kõrge taseme korral muutuvad sotsiaalse klassi erinevad probleemkäitumises palju väiksemaks. Kahjuks on ökoloogiasüsteemide teooria vaatenurgast (Bronfenbrenner ja Ceci, 1994) oodata
annaabi.ee 
