puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Sõltuvalt reostaja liigist 1 saab eristada füüsikalist (nt vibratsioon, müra), keemilist (nt fenoolid, klooritud süsivesinikud) ja bioloogilist (mikroobid) reostust. Keskkonnarisk- laiemas tähenduses hinnatakse k-e kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine). Kitsamalt nimetatakse k-ks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavandatud ja korraldatava tegevuse tagajärjel. K. vähendamiseks rakendatakse mh keskkonnaauditit ja keskkonnamõju hindamist. Keskkonnahäiring- Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv
piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Sellega saab mõjutada tarbijate valikuid keskkonnahoidlike toodete ja teenuste ostmiseks, sest nende hinnad kajastavad tootmisega seotud keskkonnakulutusi 16) Keskkonnaõiguse kesksed mõisted- 17) Keskkonnaoht-kui ulatusliku keskkonna reostamise, mis võib põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonna muutusi(nt :kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmlejate vähenemine ka inimese kavandatud ja korraldatud tegevuse tagajärjel kahjustuse , vigastuse ja surma puhul) 18) Keskkonnarisk (tavalise riski ja keskkonnariski erinevus?) tavaline risk-peamiselt ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid, mis võivad tekitada segadust, paanikat ja ebakindlust, ka terviseriskid, mis, seotud tööülesannetest 19) Keskkonnaoht 20) Keskkonnahäiring ja keskkonnakahju
Peamiselt on väidetud, et kuna looduslik valik vaatab iga organismi eraldi, siis ei saa olla Maad, kui organismi, mõjutavat tervikut olemas. Kuid kuna Maa uurimine on alles lapsekingades, ei saa praegusel ajal neid teooriaid ei kinnitada ega välja arvata. 7.Keskkonnarisk. Keskkonnariski haldamise peamised etapid. Keskkonnariski ehk keskkonnaohtu laiemas tähenduses hinnatakse kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine) . Kitsamas tähenduses nimetatakse keskkonnariskiks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavandatud ja korraldatava tegevuse tagajärjel. Keskkonnariski vähendamiseks rakendatakse mh keskkonnaauditit ja keskkonnamõju hindamist. Keskkonnariski hindamine on keskkonnale avalduva kahjuliku mõju tagajärgede (keskkonna-, tervise-, sotsiaal-majanduslik mõju) ja nende ilmnemise tõenäosuse (ruumiline
põhjustatud toitumisest ja mugavast elustiilist. · Ruumi- ja välisõhu kvaliteet mõjutab hingamishaiguste teket hingamist ärritavad ained õhus SO2, NOx, allergeenid · Toidus sisalduvad metallid võivad kahjustada kesknärvisüsteemi, närvisüsteemi degeneratsiooni, Parkinsoni tõbe, dementsuse ohtu. Toidu vähene kiudainete sisaldus soodustab seedetrakti haiguste teket. Keskkonnakemikaalid võivad põhjustada viljatust ja sperma kvaliteedi langust. · Keskkonnategurid võivad olla põhjuseks ka tugi- ja liikumiselundite haigustele Keemiline eksponeeritus · tervisele kahjulike saasteainete sattumine keskkonda ja organismi. · keskkonnameditsiinilised õnnetused Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Et vältida tervise kahjustusi, oleks vaja teada · Kahjulike ainete päritolu, kahju ulatus loodusele ja elusolenditele, kuidas nad jõuavad inimestesse.
annaabi.ee 
