istandustel, mis paiskavad õhku metaani. Samuti ka kariloomad, kes paiskavad õhku saasteaineid nt lämmastik. Põllumajandusmasinad on samuti suurteks saastajateks, kuna nad töötavad kütuste põhjal. Mittepõllumajanduslikeks saastajateks on tööstuste reoveed, radioaktiivsed ained, heitgaasid, laevad, transport, mitmesugused jäätmed. Lokaalsed ja globaalsed probleemid. Lokaalsed probleemid on teadud ala piires olevad keskkonnakavliteeti halvendavad tegurid. Globaalsed aga ülemaailmsed, mis hõlmavad tervet Maad. Lokaalsed nt põlevkivitöötlustehase saasteainete paiskamine õhku. Globaalsed nt. Globaalne soojenemine või merevee saaste Saastumine reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse.
reaktsiooniga sademed. Müra Ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Esinevad enamasti suurtes linnades ja tööstuspiirkondades. Kiirgus Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Lokaalsed ja globaalsed probleemid Lokaalsed probleemid on teadud ala piires olevad keskkonnakavliteeti halvendavad tegurid. Globaalsed aga ülemaailmsed, mis hõlmavad tervet Maad. Lokaalsed nt põlevkivitöötlustehase saasteainete paiskamine õhku. Globaalsed nt. Globaalne soojenemine või merevee saaste Raiskamine Ressursside nagu vesi, õhk ja maavarade ülearune kasutamine nt tööstusettevõttetes, kuna saaks hakkama ka väiksemate kogustega kui parasjagu kastutatakse. Muldade degradatsioon Mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa
annaabi.ee 
