saada. Nimelt kui kirjeldada inimestel Vääna jõge, siis ei pruugi nad siiski reaalselt hinnata summat, mida nad oleksid nõus jõe kasutamise eest maksma. Kui inimene ei ole ise kohal käinud ja tutvunud kõigi kasutusvõimalustega ning neid proovinud, siis on sellise keskkonnakauba, nagu seda on jõgi, puhul raske hinnata nende väärtust inimese jaoks. Tulu ülekande meetodit ei saa Vääna jõe puhul kasutada, kuna Vääna jõe puhul on tegemist keskkonnakaubaga, mis on küllaltki omanäoline ning millele võrdluseks teise sarnase keskkonnakauba leidmine oleks raske. Võib leida küll jõgesid, millele on hind leitud, kuid nende kõrvutamine Vääna jõega ei anna arvatavasti ammendavaid tulemusi, kuna igal jõel on omad eripärad ja nendest tulenevalt ka erinev väärtus, mida on raske ühelt objektilt teisele üle kanda, olgugi või osade kaupa. Tingliku valiku meetod ei ole sobilik, kuna selle puhul peavad küsitletavad väljendama oma
Eeldused keskkonnaväärtuste hindamiseks: 1) Keskkonnamuutus peab selleks, et omada (0-st erinevat) rahalist väärtust, olema indiviididele kasulik ja mõjutama nende heaolu. 2) Keskkonnakaupade väärtuse kogumuutus on kõikide indiviidide (keda konkreetne muutus mõjutab) heaolu muutuste summa. ,,Ühiskonda" mõistetakse indiviidide summana. 3) Erinevad väärtused peavad olema võrreldavad (ühismõõtmelised). Mingi hulk raha peab olema asendatav mingi hulga keskkonnakaubaga (keskkonnaväärtusega). 4) Võrdse väärtusega keskkonnakaubad peavad olema üksteisega asendatavad ilma, et heaolu väheneks. Keskkonna hindamine. Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu. Ökosüsteemid ja paljud loodusvarad jäävad aga sotsiaalmajanduslikust süsteemist väljapoole. Keskkonna hindamine võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis-ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga
annaabi.ee 
