Ehk siis selle kasvatuse põhjal lähtutakse elkõige kasvataja enda vaadetel ja arusaamistel. Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis toimuva interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvamises. Selles valdkonnas võib aga käsitlused jagada omakorda kaheks: esimeseks on käsitlused, mis rõhutavad interaktsiooni kvaliteedi tähendust (kontrollitehnikad ja interaktsiooni emotsionaalsed küljed.) Teiseks, käsitlused, mis puudutavad, keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust (näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule). Ühesõnaga teine valdkond sisaldab seda, kuidas kõiksugu tegevused, situatsioonid ja materjalid mõjuvad kasvustiimulina. Kolmandaks on käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust. Minule tundus just see viimane seaduspära kõige õigem ning sobilikum, sellepärast et need on
2. Käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis toimuva interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvamises. Siin võib omakorda eristada kaht osa, millest esimeses rõhutatakse kasvataja arusaama sellest, milline on tema tegevuse ja otsustuste tähendus kasvatuses: a) käsitlused, mis rõhutavad interaktsiooni kvaliteedi tähendust: kontrollitehnikad ja interaktsiooni emotsionaalsed küljed. b) käsitlused, mis puudutavad keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust, näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule. Kasvustiimulite hulka kuuluvad kõik keskkonnamõjutused (ökoloogilised, sotsiaalsed, kultuurilised). Teine põhivaldkond sisaldab seega kõiki kasvataja käsitlusi selle kohta, kuidas mõjuvad kasvustiimulina erinevad tegevused, situatsioonid ja materjalid. 3. Käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust:
annaabi.ee 
