Juhendaja: Tallinn 2011 1.KESKKONNAKASVATUS LASTEAIAS Keskkonna kasvatus koosneb kahest sõnast keskkond ja kasvatus. Sellisel määral on keskkond laiaulatuslik. Sinna kuulub: 1. Looduslik keskkond 2. Inimese ehitaud keskkond 3. Sotsiaalne keskkond Koolieelse kasvatuse omapäraseks jooneks on see, et tegevus peab sobima vastavale vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda. Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kevadisel lillepeenral võib imetleda nii mulda, tõukusid, kui idusid, nii okkaid kui varsi. Võib öelda lihtsalt roheline või lill. Niiviisi
oluline, et pakuksime neile erinevaid kogemusi, kuid kindlasti ei tohi unustada maitsmi- ja tunnetusmeeli. Looduse tundma õppimisel on laste oluline ka otsene kontakt ümbritsevaga. Kuna lapsi huvitab enam see, mis on nende igapäevaeluga seotud ning see, mida nad saavad soovi korral ise näha ja uurida, peab õpetaja oskama õpitavat igapäevaeluga seostada. V. Vienola peab tähtsaimaks meetodiks eelkooliealistel keskkonnakasvatuses vaatlemist ehk erinevate nähtuste leidmist looduses ning nende uurimist. J. Käisi teooria tähtsaimaks meetodiks sai vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kasvatusmeetodina osutusid parimaks matkad looduses, sest matkad saavad olla ettearvamatud. J. Käisi järgi on kodulugu üldõpetuse tuumaks, see on lähtekohaks kogu lapse mõttetegevusele ja väljendusele. Väärtustades lapsepärasust ja elulähedust, käsitleb ta
annaabi.ee 
