Eestis on keskkonnatasude rakendamise aluseks keskkonnatasude seadus. §3.Keskkonnatasu: Keskkonnatasu käesolevas seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid või teinud seda vastavat õigust omamata. Juriidilised – ja füüsilised isikud, kes on saanud keskkonnakasutusload võtavad enda peale ka kohustuse esitama andmeid (aruandlus) selle kasutuse kohta (kaevandamise mahud, veekasutusmahud, saastekogused). Esitatud andmete põhjal arvutatakse välja keskkonnatasu, mis kantakse rahandusministeeriumi kontole ja sealt vastavalt seadusele kantakse osa raha kohalike omavalitsuse (KOV) eelarvetesse. 38. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega
Elektriautod fossiilkütuseid tarbivate autode asemel. 36. Keskkonnakorralduse erainitsiatiivid Erainitsiatiivil luuakse erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi. Sageli kasvavad nad välja ülikoolide teadusprojektidest. Mittetulundusühingud ja sihtasutused. Erainitsiatiivil tööle hakkavaid süsteeme tuleb toetada. Ideaalis võiksid olla riiklik sekkumine ja erainitsiatiiv tasakaalus. REGULATSIOONIVAHENDID 37. Keskkonnakasutusload ja keskkonnaalased kitsendused, keskkonnastandardid ja – normatiivid, keskkonnakorralduse majandushoovad, keskkonnaseire Keskkonnakasutusload: Keskkonnaloa omamine annab teile õiguse kasutada mõnd loodusressurssi, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada majandustegevust seaduses sätestatud juhtudel. 4 sorti keskkonnalube: Kompleksluba, lihtluba, eriluba, erakorraline luba
annaabi.ee 
