4. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 5. Hävitatud alade taastamine (Amazonas Fond 2012) Konfliktid Nagu peaaegu igas riigis, kus on metsa, on ka sellega kaasnevaid probleeme. Brasiilias veel eriti, kuna metsa pindala on suur, puit väärtuslik, liigiline koosseis suur jne. Muidugi on peamine probleem ja probleemide ülemäärane raiumine ja sellega kaasnevad keskkonnatulemused, mis tekitavad keskkonnakaitsjates ja isegi tavainimestes tülgastust. Kuigi aasta-aastalt läheb asi paremuse poole, on veel palju vajakajäämisi, mille muutmise poole rühitakse. Riiklik eesmärk on muidugi hoida oma metsa, kuid alati pole see nii kerge. Seda nii lobitööliste kui ka isiklike huvide töttu. Järgnevalt toon välja viimase suurema konflikti, mis esines riiklikul tasandil. Brasiilia president Dilma Rousseff allkirjastas ümbertöötatud metsaseaduse 16.10
plastpakendi kasutuselevõtt seda tootmisharu põhjalikult. Tarbijale sai meelepäraseks see, et ta ei pidanud taarat tagastama ning tootjad hoidsid kokku selle pealt, et ei pidanud tagastatud taaraga tegelema. Lisaks pääseti ka senisest 20 kohustusest pudeleid pesta ning nende seisukorda kontrollida. Nii muutus karastusjookide taara äraviskamine tavaks (Kohaliku Iseseisvuse Instituut, 2002). Äravisatud alumiiniumpurgid ja plastpudelid hakkasid keskkonnakaitsjates muret tekitama, sest nad nägid maanteede ääri ja jõgede kaldaid täitumas selle bioloogiliselt mittelaguneva prahiga. Nad juhtisid tähelepanu ka õhusaastele, mis kaasneb metallpurkide ja plastpudelite tootmisega. Valitsusedki hakkasid ärevust tundma karastusjookidetööstuse poolt põhjustatud jäätmeprobleemi pärast. Tagajärjeks oli näiteks see, et kui Rootsi ehitati 1980-ndatel aastatel alumiiniumpurkide