ajavahemikes ei tohi ületada või mille piiresse tuleb jääda. 4. Printsiipide roll keskkonnaõiguses –Õpik – 47 – 51. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) 5. Saastaja maksab põhimõte – Loeng, Õpik lk. 120 – 122, Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. 6. Ettevaatuspõhimõte – Loeng; Õpik 51 – 103 Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse
Samas ei ole paljude tegevuste ohtlikkus täiel määral tõestatud, ent see võib pädeva hüpoteesi kohaselt esineda. Sellisel puhul tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist, mille kohaselt vältida tuleks juba keskkonnakahju ohu tekkimist. Mida tead „saastaja maksab“ printsiibist? Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. Millised on keskkonnaõiguse kesksed mõisted? Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.
… mõjuallikas on olemas, kuid mõju pole veel avaldunud audititüübid: o vastavusaudit (käsitleb organisatsiooni tegevuse vastavust õigusaktidele) o vastutusaudit/asukohaaudit (eesmärgiks on selgitada mingi maa-ala pinnase ja/või põhjavee reostust ja selle tekkimise riske; tehakse sageli kinnisvara omaniku/valdaja vahetuse korral, et selgitada võimalike keskkonnakahjudega kaasnevat vastutust) o omaniku vahetusega kaasnev audit (eesmärgiks on selgitada kinnistu ja/või sellel tegutseva organisatsiooni (ettevõtte) keskkonnaprobleemid, nendega kaasnev vastutus ja nende likvideerimise kulud) o eriauditid (jäätmekäitlusaudit, veekasutusaudit, tootmisriskide audit, toote elutsükli audit, keskkonnariski audit, tööohutuse audit) o keskkonnajuhtimissüsteemi audit(id)