riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Keemiatööstuses jätkus kiire tootmismahtude kasv. Samas töötajate arv liikus endiselt langustrendil, millega kaasnes tootlikkuse paranemine. Keemiatööstuse tootmis- ning müügimahud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud. 2005. aastal tõusis tootmismaht 15%, müük kasvas ligi veerandi võrra. Sektori müüki vedas suures osas eksport. Seoses nafta
*Jääkreostuse likvideerimine. *Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse. *Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse. *Maastiku ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. *Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks. Keskkonnapoliitika *Keskkonnapoliitika rakendamise üheks oluliseks puudujäägiks Eestis on asjaolu , et riiklikku keskkonnapoliitikat viiakse siiani ellu vaid *Keskkonnaministeeriumi haldusalas ja suur osa riiki ja enamus selle kodanikke keskkonnahoiuga ei tegele. *Selge, et ilma keskkonnaküsimuste majandus- ja sotsiaalsektorite tegevusse integreerimata jäävad Eesti Vabariigi poolt säästva arengu tagamiseks ning oma kodanike elukeskkonna ja tervise hoidmiseks ja parendamiseks püstitatud eesmärgid täitmata. *Keskkonnakaitse alaste põhimõtete rakendamiseks valdkonnapõhistesse poliitikatesse ja igapäevategevusse saab toimuda vaid säästva arengu printsiipide rakendamise juhtimise viimisega
annaabi.ee 
