orienteeritud koole pole vaja, vaid igas koolis oleks vaja võimalusi erinevale võimekusele. Palun tooge välja õpetaja valikud tunni korraldamisel ning analüüsige neid lisades igale valikule ühe selgitava näite. Õpetaja valida on ruumid või keskkond, kus ta õppetunni läbi viib. PRÕK-i §6 lõike 5 alusel ja GRÕK-i § 7 lõike 6 alusel võib õpet korraldada lisaks kooliruumidele ka väljaspool kooli ruume, sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes ning virtuaalses õppekeskkonnas. (4;5) Kahtlemata avardab see õpilase silmaringi, aitab õppida seoseid looma. Konkreetne kokkupuude mingit teemat puudutavate inimeste, näituste, esemete jms on abiks õppimisel, reaalsest kogemusest jääb kindlasti rohkem meelde kui raamatust loetust. Isiklik näide on tuua just hiljutisest kultuuriajaloo loengust, kus õppejõud Inge Lembinen viis meid Eesti Rahva Muuseumisse.
sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid; 6 6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt." (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) Lisaks tuuakse välja, et õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (nt kooli ümbruses, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes jne) ning virtuaalses õpikeskkonnas. (Põhikooli riiklik õppekava, 8.04.2015) Eesti Õpilasesinduste Liit peab kooli vaimse keskkonna all silmas kooli reeglistikku, õhkkonda, õpilaste suhteid nii omavahel kui ka õpetajatega, õpilaste enesetunnet ja rahulolu, kooli huvitegevust, õpilase tervist ning turvalisust. Füüsilise õpikeskkonna all mõistetakse koolimaja, selle sisustust ja ümbrust, klassiruume kui ka koridore,
annaabi.ee 
