Kompleksgradient püüab arvestada paljusid keskkonnategureid. Koosluste levik ruumis Ökokliin – tsökokliin + kompleksgradient Ökoton – järsu muutusega ala ökokliinis (piiriala) Triviaalsed ökotoonid – abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid – pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Ökokliin ehk ökoloogiline rida on taimede kasvukohtade või taimekoosluste järjestus piki üht keskkonnagradienti. Ökokliinist saab rääkida nt siis, kui taimekoosluste järjestust vaadatakse kuivast kasvukohast liigniiskeni. Ökokliini uurimisel kasutatakse sageli ordinatsioonimeetodeid ja gradientanalüüsi. Kui ökokliin läbib eri pinnavorme, siis nimetatakse seda topokliiniks, mullateaduses kateenaks. Koosluste uurimine: Milline on kooslus? Sellele küsimusele vastamisel põhineb koosluste tüpoloogia 1. Füsiognoomia e välisilme alusel 2
konkurentsivõime vahel. Teine katse: ühes potis kasvatati koos kahe taimeliigi esindajaid (seega ressurss oli piiratud). Tulemuseks saadi, et mida tugevam konkurents, seda tugevamini oli kunstlikus koosluses esindatud. Kui toitaineid on rohkem, siis konkurentsivõime määrab olulisemalt taime sageduse. Stressitingimustes taim ei panusta konkureerimisele, vaid lihtsalt eksisteerimisele. Konkurentsivõime mõjutab liikide jaotumust piki keskkonnagradienti. Näide: ahtalehise hundinuia ja laialehise hundinuia katse. Kirjeldati nende jaotumust veekogude kallastel piki veesügavuse gradienti. Istutati mõlema liigi isendeid nendesse potentsiaalselt sobivatesse kasvukohtadesse, kus neid varem ei esinenud. Ahtalehine hundinuia kasvusügavuse varieeruvus on konkurentsi olukorras palju väiksem kui ilma konkurentsita olukorras. Laialehine hundinui oma eelistusi konkurentsi puhul ei muutnud.