1. Rakumembraanide funktsioonid, teiste organellide membraanid. Plasmamembraani funktsioonid. (1) piirab rakku ja defineerib raku piirid. (2) tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel. (3) tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga. (4) vastutab signaaliülekande eest. (5) adhesioon (s.o pindade üksteise külge kinni jäämine). Teiste organellide membraanid (ER, Golgi kompleks, Mitokonder) tagavad nende organellide ja tsütosooli vahelise iseloomuliku keskkonnaerinevuse. 2. Membraanilipiidid, nende omadused ja erinevused. Membraanilipiidid: fosfolipiidid, glükolipiidid, steroidid (kolesterool). Bioloogilised membraanid koosnevad põhiliselt fosfolipiididest. Fosfoglütseriidid on glütserool-3-fosfaadi derivaadid, kus glütserooli jäägile on liidetud 2 rasvhappe jääki estersidemega ja üks fosfaatrühm fosfodiestersidemega. Sfingolipiidid on sfingosiini derivaadid, millele on lisatud rasvhappejääk
vedelaks ja tugevamaks). Loetle organelli membraanide üldised omadused. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae). Kirjelda, kuidas need omadused võimaldavad antud organellil täita oma funktsiooni. Tagavad nende organellide ja tsütosooli vahelise iseloomuliku keskkonnaerinevuse: läbimatu hüdrofiilsetele molekulidele; stabiilne, kuna on stabiliseeritud hüdrofoobsete ja van der Waals interaktsioonidega ning polaarne peaosa annab vesiniksidemeid ja ioonseid interaktsioone; moodustavad iseenelikult suletud struktuure (liposoomid ja mitsellid). Sealhulgas too näiteid organelli membraani integraalsetest komponentidest, nende paiknemisest ja kuidas see (asukoht) on seotud antud organelli funktsiooniga retseptorvalgud on integraalsed, et signaal jõuaks rakku