• hinnata tegevuse vastavust asjakohastele õigusaktide ja muudele nõuetele; • hinnata keskkonnategevuse tulemuslikkust keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete suhtes; • tõestada tegevuste läbiviimise vastavust toimimisprotseduurides sätestatule 18. Mis on keskkonnaaspekt? keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuse, toodete või teenuste osa, millel on või võib olla mõju keskkonnale (nt jäätmeteke, elektrienergiakasutus) 19. Kuidas määratakse keskkonnaaspekti olulisus? Oluliste keskkonnaaspektide kindlaksmääramisel oleks seega soovitatav esmalt välja selgitada nende mõju tõsidus (milline on keskkonnaaspekti potentsiaalne mõju keskkonnale: mõju suurus, ulatus, ajaline iseloom ning kohaliku, piirkondliku või meetmeid on organisatsioonis rakendatud). Selline lähenemine võimaldab hinnata tegevuse potentsiaalset keskkonnamõju ja samas anda hinnang mõju
8. Mis on keskkonnaülesanne? Keskkonnaülesanne on detailsel ja võimaluse korral kvantitatiivsel kujul organisatsiooni enese püstitatud tegevusnõue, mis puudutab kas kogu organisatsiooni või tema osi. Ülesanne tuleneb keskkonnaeesmärkidest ning seda vajatakse nende eesmärkide saavutamiseks. 9. Kuidas määratakse keskkonnaaspektid? Keskkonnaaspektide kindlaksmääramisel oleks seega soovitatav esmalt välja selgitada nende mõju tõsidus (milline on keskkonnaaspekti potentsiaalne mõju keskkonnale: mõju suurus, ulatus, ajaline iseloom ning kohaliku, piirkondliku või üleilmse keskkonna haavatavus) ning teisalt mõju tõenäosus (milline on mõju võimalikkus ja milliseid meetmeid on organisatsioonis rakendatud). 10. Kuidas hinnatakse keskkonnaaspektide olulisust? Oluliste keskkonnaaspektide kindlaksmääramisel oleks seega soovitatav esmalt välja selgitada nende mõju tõsidus (milline on keskkonnaaspekti
puhkemajandust, üldiseid ökosüsteemi teenuseid jne). Kaubeldavate hüviste väärtuse hindamiseks kasutatakse turuhindu (turutõrgete puudumisel), aga paljudel keskkonnateenustel ei eksisteeri turge ja seega ei saa nende rahalist väärtust hinnata turuhinna kaudu => maksevalmiduse väljaselgitamiseks kasutatakse spetsiaalseid turuväliseid hindamismeetodeid. MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PUHUL ERISTATAKSE 3 KOMPONENTI: 1)KASUTUSVÄÄRTUS isikute kasu, kes otseselt kasutavad mingit keskkonnaaspekti (nt püütud kalad, raiutud puit, aga ka puhkus ilusas rannas). 2)OPTSIOONI (VÕIMALUSE) VÄÄRTUS väärtus, mis omistatakse võimalusele kasutada tulevikus mingit keskkonnaaspekti, mida praegu ei kasutata (nt säilitades vihmametsa säilitame võimaluse avastada sealt mõni (uus) liik, mida saab kasutada nt mõne raske haiguse raviks). 3)MITTEKASUTUSVÄÄRTUS EHK PASSIIVNE - väärtus, mida inimesed omistavad keskkonnaaspektide-le, mida
Kõige tavalisemad on riigisisesed skeemid, millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad ja teenusepakkujad. Välja on töötatud ka kaks regionaalselt kasutatavat ökomärgise andmise skeemi: Euroopa Ühenduse ökomärgise andmise süsteem ning Põhjamaade Luige märgise süsteem. Isedeklareeritavate märgiste (II tüüp) puhul on tegemist tootja või teenuse osutaja kinnitusega toote keskkonnasõbralike omaduste kohta. Üldjuhul kirjeldatakse toote või teenuse üksikut keskkonnaaspekti, näiteks energiakasutust, taaskasutatud materjali sisaldust vms (nt energiamärgis kodumajapidamisseadmetel). Teave toote omaduste 4 kohta võib olla sümbolite, graafikute vms kujul. Isedeklareeritav märgis on vähem usaldusväärne, kuna esitatud teavet ei kinnita ega kontrolli sõltumatu institutsioon, kuid vajaduse korral peab tootja suutma esitatud teabe tõesust tõestada.
annaabi.ee 
