esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine Laboriuuringud Puhastamine Konserveerimine Dateerimine Radioaktiivse süsiniku meetod dendrokronoloogia Määrangud
andmestikku kõige paremini kokku. Arheoloogiliste uurimistööde juures kasutatakse reaalteaduslikke meetodeid (dateerimine radiosüsiniku meetodil, nõukildude sisepinnal olevate toidujäänuste uurimine jms). Mitmed arheoloogilised uurimismeetodid. Erinevad meetodid kaugema esiajaloo uurimiseks ja uusaja uurimiseks. Erinevad ka eri esiajaloo perioodide uurimismeetodid. Lisaks sellised erilised uurimisviisid, mis ei sõltu kronoloogilisest printsiibist. Nt keskkonnaarheoloogia. Uuritakse, kuidas inimesed kasutasid taimi ja loomi; kuidas mineviku ühiskonnad kohanesid pidevalt muutuva keskkonnaga. Etnoarheoloogia uuritakse, kuidas tänapäeva traditsioonilised ja pooltraditsioonilised kultuurid mingeid asju valmistavad, kasutavad ning nendesse suhtuvad; püütakse seda viia minevikku. Arheoloogia eesmärgid: Üritatakse rekonstrueerida inimeste eluviise, mõista, kuidas inimesed elasid ja kasutasid neid ümbritsevat keskkonda. Otsitakse põhjuseid sellele miks
annaabi.ee 
