istutatud uus. Samuti leidis Brasiilia valitsus ühese lahenduse HIV ja AIDS-i leviku tõkestamiseks ning vihmametsade kaitseks - Brasiilia valitsus päästab hävinevaid Amazonase vihmametsi kondoomide abil. Loode-Brasiiliasse rajati kondoomitehas, milles hakatakse tootma 100 miljonit Natexi nime kandvat kondoomi aastas. Kondoomide müümisest saadud raha investeeritakse Amazonase vihmametsade kaitsesse ja looduskeskkonna parandamisse. Brasiilia valitsus saadab politsei ja keskkonnaametnikud Amazonase piirkonda, kus möödunud aastatel on drastiliselt suurenenud metsaraie. Kuna 1970-ndatel hakkas Brasiilia tootma biokütust, mis nõudis ühe uusi põllupindasid kasvatamaks suhkrupeeti, hakkasid kohalikud farmerid illegaalselt metsa maha raiuma. Aga kokkuvõttes võib olla biokütuse tootmine olla planeedile kahjulikum, kui selle kasvatamise tarvis hävitatakse vihmametsasid. Brasiilia vihmametsade säilitamist toetavad paljud riigid. Norra valitsus lubas eraldada
enam ei rahastata on keskkonnaministeeriumil mitmeid. Kui keskkonnamõju hindamist lõpule ei viida, siis konkreetset vastust ei saagi ning keegi ei saa ka dokumentaalselt tõestatult väita, kas reguleerimine on mõistlik tegevus või mitte. Teadlaste ja tavaelanike suhtumine probleemi on teada: viimased pooldavad reguleerimist, esimestel lihtsalt põnev jälgida teaduslikust aspektist nii madal- kui kõrgveeseise. Võrtsjärve äärsed vallad pooldavad järve looduslikku staatust, samuti keskkonnaametnikud, kes toovad põhjuseks Natura 2000 seadustiku. Meedia (põhiliselt Sakala ja Postimees) on käinud probleemiga alati kaasas ning ühtviisi kajastatakse nii kõrg- kui madalveeseise ja sellega kaasnevaid probleeme. Intervjueeritavateks 13 on reeglina kas kalurid või teadlased. Keskkonnaametnikud või valdade esindajad siin eriti kaasa ei räägi. Aga ehk ka sellepärast, et nende jaoks probleemi pole ja loodus elab ning peabki elama ainult oma elu ja sinna sekkumine on pühaduserikkumine.
Eraldi võib välja tuua põdrajahi Lahemaa rahvuspargis, kus on kaks eraldi jahipiirkonda. Kuigi rahvuspargi kaitsekord seab küttimisele piiranguid (tsoneering piirab küttimist sihtkaitsevööndites, samuti hoidutakse trofee-, kommerts- ja külalisjahist), on see põtrade arvukuse reguleerimiseks siiski vajalik. Enamasti kütitakse nooremaid, järelkasvuta või haigeid ja vigaseid põtru. Arvukuse reguleerimisse kaasatakse erinevaid osapooli (keskkonnaametnikud, jahimehed, bioloogid, keskkonnateabe eksperdid ja seirega tegelevad osapooled). Oluliseks peetakse jahi turvalisuse tagamist ning looduskeskkonna minimaalset häirimist. (Tõnisson 2011) 11 2.2. Säilitamist vajavad loodus- ja maastikuväärtused ning potentsiaalsed turismimagnetid Lähtuvalt ala looduslikust eripärast on rannikumadalikul juba täna arvukalt kaitsealasid, sh
annaabi.ee 
