võimalik lahendusi leida. Ökoloogid hakkasid kirjutama ka nt populaarteaduslikke raamatuid, nt Aldo Leopold, Rachel Carlson jne Puhas ökoloogiline uurimine inimmõju arvestamata eeldab idealiseerimist. Keskkonnahumanitaaria (environmental humanities) areng alates 1970ndatest kui erinevad ökoloogia rakendused ja kasutused humanitaarteadustes: keskkonnasotsioloogia, keskkonnaajalugu, keskkonnapsühholoogia, ökokriitka jne. Vasakpoolsed ökoloogilised paradigmad humanitaarias: Rohelised kultuuriuuringud (green cultural studies): lähtub marksistilikust programmist, mida kultuuriuuringud kasutavad ühiskonna ja võimustruktuuride analüüsil (loodus kui poliitilis- kultuuriline objekt, mille konstrueerimine toimub rassi, soo sotsiaalse klassi mõistete konstrueerimisele). Sotsiaalökoloogia
Lotmani ja Uspenski) tööde ja uue kultuuriajaloo vahel. ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ Kultuuriajaloo väljakutsetest Metodoloogilised väljakutsed: kultuuriajalugu ei ole enam n-ö ajalooteaduse avangard, lisandunud on uued ja atraktiivsemad suunad, nagu globaalne ajalugu (global history), keskkonnaajalugu (environmental history, asjade ajalugu (history of things), digitaalne ajalugu (digital history), posthumanistlik ajalugu (posthumanist history) Epistemoloogilised väljakutsed: kultuuriajaloo rõhk tähenduste uurimisele ei tundu enam piisav, soov on pöörata enam tähelepanu mineviku ainelisele, emotsionaalsele ja afektiivsele mõõtmele, kehalistele praktikatele, loodusele ja keskkonnale, jne.
annaabi.ee 
